Võru kohtumaja mõistis septembri lõpus omastamises süüdi Võru spordikooli endise juhi Mare Lüüsi, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

21. septembril Võru kohtumajas tehtud otsuses on kirjas, et Lüüs omandas ebaseaduslikult temale usaldatud võõrast vara, soetades Võru spordikoolile eraldatud rahast kaupu ja teenuseid isiklikuks otstarbeks. Kõik tõendatud juhtumid leidsid aset 2016. aasta 31. jaanuarist kuni 2018. aasta 16. oktoobrini. Veidi vähem kui kolme aasta jooksul tehti kümneid oste kokku seitsmest kohast. Ostukohtade hulka kuulusid näiteks lille-, spordi- ja raamatupood. Kui mitme ostu summa jäi kümne euro piiridesse, siis oli ka oste, kus summad kerkisid üle sadade eurode. Näitena võib ostetud kaupadest välja tuua lillekimbud, kommikarbid, suusatamisvahendid, raamatud, riided – kaubad varieerusid aastatepikkuse aja jooksul. Sarnaselt kaupadele võis leida nimekirjast ka toitlustamisteenuse. Paari ostu puhul ei suudetud selgeks teha, mida spordikooli raha eest soetatud oli.

Kaupade ja teenuste ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega tekitas endine spordikooli direktor süüdistuse järgi Võru linnavalitsusele varalist kahju 12 101,20 eurot. Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Maria Gonjaki info kohaselt on aga varaline kahju linnavalitsusele vabatahtlikult hüvitatud. Samuti tuli välja seegi, et Lüüs otsustas kasutada seadusest tulenevat õigust teema kohta ütlusi mitte anda. Lüüs ei jaganud juhtunu kohta selgitusi ka siis, kui teema peaaegu kaks aastat tagasi ajakirjandusse jõudis.

Kriminaalasja arutati kokkuleppemenetluses. Karistusregistri andmetel varem kriminaalkorras karistamata naisele määrati 21. septembril Võru kohtumajas karistuseks viis kuud vangistust, mis jääb täitmisele pööramata, kui ta ei pane ühe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Otsust edasi ei kaevatud. Lisaks sellele peab Lüüs maksma menetluskuluna sundraha, mille suurus on 876 eurot. Raha tuleb ära maksta 12 kuu jooksul 73-euroste kuumaksetena.

Mare Lüüs oli Võru linnavalitsuse allasutuse Võru spordikooli direktor alates 9. veebruarist 2001 kuni 19. detsembrini 2018. 2018. aasta novembris andis tollane direktor sisse lahkumisavalduse ja tegi seda omal soovil. Väidetavalt oli põhjus terviseprobleemides.

Linnavalitsuse avalike suhete spetsialisti Marianne Meti sõnul jõudis linnavalitsusse info, et spordikooli raha ei kasutata otstarbekohaselt, 2018. aasta lõpus. Saabunud info kohaselt asuti kohe tegutsema ja kahtluste süvenemisel esitati kuriteoteade. Edasine menetlus ei kulgenud enam Võru linnavalit suse juhtimise all ja on jõudnud oma lõppu viidatud kohtuotsusega. 

Teisipäeval esitles siseministeerium uut nimeseaduse eelnõu, milles kõige tähtsama muudatusena keelatakse nimemuutmine ära raske kuriteo sooritanud isikutel, kirjutab Postimees. 

Eelnõu järgi peavad mõrvarid, vägistajad, kupeldajad, terroristid ja pedofiilid ootama enda soovil nime muutmiseks seni, kuni nende karistus karistusregistrist kustub. Karistuse kustumine aeg sõltub karistuse raskusest, kuid eluaegne see keeld ei ole. Küll jääb võimalikuks abiellumise teel oma nime muuta.

Rahvastikuminister Riina Solmani sõnul aitab muudatus paremini kuritegevust ohjeldada. «Me teame ju tuntud Liis Haavelit, kes on vahetanud oma isikunime ja pannud korda uue kuriteo. Kuna tal on teine nimi, siis inimesed on läinud selle lõksu. On ka kurbi pedofiilia juhtumeid, kus inimene vahetab oma nime ära ja on võtnud täiesti teise elava isiku nime, põhjustades sellele inimesele palju ebamugavust ja kannatusi,» põhjendas Solman.

Muudatust kritiseerib lastekaitse liit, kelle hinnangul on see liiga leebe. Liidu arvates tekitab muret olukord, kus raskeid süütegusid toime pannud ja karistatud isikud saavad siiski piiranguteta nime muuta abielludes või lahutades. Liit on seisukohal, et teatud raskete ja eeskätt alaealiste vastu toime pandud süütegude puhul peab nime muutmise piirang olema kindlasti eluaegne, et vähendada tulevaste samalaadsete süütegude toimepanemise võimalikkust.

Samuti keelatakse eelnõuga ära teiste elavate isikute perekonnanime ning ees- ja perenime kombinatsiooni võtmine. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnajuhataja Enel Pungas ütles, et keelu eesmärk on rikastada meie keelt. «Teise inimese nime võtta ei saa. Kui tahetakse nime muuta, siis tuleb välja mõelda ikka täitsa uus nimi ja see ei tohi kokku minna kellegi olemasoleva täpse kombinatsiooniga. On lootus, et mõeldakse ilusaid eestikeelseid sõnu välja. Seda tehakse ka praegu, aga siis on see võimalus suurem,» rääkis Pungas.

Uue seadusega hakataks erinevalt praegusest lapsevanematele nime panemisel ütlema, kui nende soovitud nimi on kasutusel, et vältida nimekordusi. «Kui vanem tuleb lapse sündi registreerima, siis öeldakse vanemale, et see Peeter Paan, mida te tahate lapsele panna, on rahvastikuregistri järgi juba 30 inimesel, kas te ikka tahate seda nime. Kui arvatakse, et Peeter Paan on ikka väga hea nimi, siis see pannakse, aga vähemalt inimene teab, et selline nimi oli juba varem olemas,» sõnas Pungas.

Osasaajate ring laieneb Eelnõuga jäävad kehtima praeguse nimeseaduse üldpõhimõtted: nimi peab olema ladina tähestikus ega tohi sisaldada numbreid, nimi peab vastama headele kommetele ja isiku soole ning ei tohi olla keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või hääldusega. Näiteks ei tohi pojale panna nimeks Briit või Budivest, tütrele Targaryen või D’Soleil. Võõrnimed peavad endiselt olema kasutusel teistes riikides eesnimena.

Uus nimeseadus annaks võimaluse võõrkeelset eesnime mugandada. Näiteks oleks võimalik Gretly mugandada Gretliks ja Garhel Kareliks. Endiselt saab lapsele panna vanaaegset nime, näiteks Loits või Tõiv. Samuti jääb võimalus panna lapsele sooneutraalne nimi.

Pungase sõnul muudab eelnõu olukorra lihtsamaks kolmandatest riikidest tulijatele. «Kui praegu saavad nime muuta ainult Eesti kodanikud ja määratlemata kodanikud, siis nendele lisanduvad rahvusvahelise kaitse saajad, kes on elamisloa saanud,» rääkis Pungas.

Ta lisas, et samuti garanteeritakse perekonnanimi kõikidele, kes seda oma päritoluriigis pole saanud. Rahvastikuminister Solman on eelnõu valitsusse saatnud ja usub, et uus seadus võib jõustuda juba aasta pärast.