Riigikogus läbis esmaspäeval esimese lugemise 33 seadusemuudatusest koosnev pakett, mille välja töötamine oli tingitud väljakuulutatud eriolukorrast ning eriolukorra lahendamisel üles kerkinud probleemidest, eelkõige eriolukorra ajal rakendatavate erisuste kehtestamise võimatusest kehtiva õiguse alusel.

Eriolukorra ajal võib olla keeruline tagada kõigi tavapäraste menetluste kulg ja teenuste pakkumine, kuna asutustel on vaja tegeleda eelkõige eriolukorra lahendamiseks vajalike ülesannete täitmisega. Selleks, et vajaduse korral oleks võimalik teha erisusi, nähakse seadustes ette muudatused, et eriolukorra ajal oleks võimalik vajadusel näiteks menetluste kulgu pikendada või peatada.

Eelnõuga muudetakse 33 seadust, mille muudatused on oma olemuselt kolme liiki. Esiteks eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri valdkondade lubade kehtivuse ja eri liiki menetluste kestuse ja tähtaegade osas; teiseks eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri asutuste ja isikute pädevuse ja ülesannete laiendamiseks ning kolmandaks eriolukorra jaoks vajalikud, kuid sealjuures sisult püsiva loomuga muudatused. 

Mitmete seaduste muutmisega nähakse eriolukorra ajaks ette ajutised erandid erinevates valdkondades kehtivate tervise- ja koolitustõendite pikendamisele. Olemasolevate tegevuslitsentside ja lubade kehtivusele leevendatakse ajutiselt kvalifikatsiooninõuded mõnedel erialadel ning lihtsustatakse mõningaid menetlusnõudeid ja -tähtaegu.  Tegemist on üksnes eriolukorra ajaks sätestatud leevendustega, mis võimaldavad, et eriolukorra ajal teatud teenuste osutamine, menetluste toimimine ning töö tegemine ei katkeks. 

Eelnõus on esitatud ka sisulisi muudatusi eriolukorra lahendamise hõlbustamiseks. Korra tagamiseks ning abipolitseinike ja kaitseliitlaste paremaks kaasamiseks on ühtlustatud nende pädevusi koos politseiga korrakaitseliste ülesannete täitmisel. Sealjuures on abipolitseinike ja kaitseliitlaste korrakaitseliste meetmete kasutamist eriolukorra ajal laiendatud. Mõnedele riigiasutustele on antud eriolukorra ajaks juurde pädevusi ja kaalutlusõigust, muudetud on kohalike omavalitsuste lubatud netovõla koormust ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korda. Täpsustatud on andmetöötluse ja üldsuse teavitamise reegleid. 

Eelnõus on ka seadusmuudatuse ettepanekuid, mis on ajendatud eriolukorrast, kuid millel on siiski püsiv iseloom ning mis jäävad kehtima ka tavaolukorras. Nendeks on eelkõige muudatused, mis võimaldavad õigusemõistmisel menetlustoiminguid teha distantsilt. Püsivalt on pandud ette muuta välismaalasi puudutavaid õigusakte.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas reformierakonnast ja Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Kallase sõnul on täiesti mõistetav, et kriisiolukorras on vaja viia sisse piiranguid. Ka kiirustades peame hoiduma rumalustest ja võltslahendustest. Ta viitas asjaolule, et ajutiste piirangute kaudu soovitakse läbi suruda kriisiga mitteseotud egoistlikke unistusi.

„Ma lootsin väga, et valitsus seda kriisi ei kuritarvita, aga praegu arutlusel olev seaduseelnõu näitab midagi muud. Me ei tohi ühelgi hetkel ka selles kriisis unustada, et Eesti on parlamentaarne riik. Valitsusele täiendavate alaliste otsustusõiguste võtmine eriolukorra varjus läheb sellega vastuollu,“ ütles Kallas.

Ossinovski hinnangul on esitatud kehv eelnõu, millest on kahju, sest tegu on olulise eelnõuga. Palju asju on vaja kiiresti ära otsustada. „Siin on paragrahve, mille rakendamise vajadus kriisi haldamiseks on kas küsitav või puudulik, ütles Ossinovski.

Tema sõnul peame tegema korraliku „reha“ ja võtma välja eriolukorraga mitteseotud muudatused. Ta kinnitas valmisolekut teha koostööd, et viia seadusesse vajalikud muudatused.

Riigikogu määras eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. aprilli.

Ettevõtted saavad alates esmaspäevast esitada töötukassale töötasu hüvitamise taotlusi eeldusel, et töötaja ning tööandja vahel on sõlmitud tööleping, kuid ka lepinguta inimestel võib olla õigus sotsiaalsetele garantiidele.

Kui inimene aga töötab võlaõiguslepingu alusel, kas siis töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel, on teatud juhtudel võimalik tuvastada töölepinguline suhe ning see omakorda tagab inimesele ka sotsiaalsed garantiid - õigus puhkusele või puhkusehüvitisele ning koondamise korral koondamishüvitisele, teatas Õigusabiplatvormi HUGO.legal esindaja.

Maksuameti andmetel töötab võlaõiguslepingute alusel Eestis 53 200 töötajat, neist 25 800 ainult võlaõiguslike lepingute alusel. See tähendab, et suure tõenäosusega on nende inimeste ainsaks sissetulekuks vaid käsundus- või töövõtulepinguga saadav tulu. Tihti aga vastab nende inimeste töö iseloom töölepingu tunnustele ning kui suudetakse tuvastada töölepinguline suhe, on ka võlaõiguslepingu alusel tööd teinud inimesel õigus sotsiaalsetele garantiidele.

Põhjus, miks mõned tööandjad eelistavad võlaõiguslike lepingute sõlmimist, seisneb selles, et võlaõiguslike lepingutega ei pea tööandja võimaldama tasustatud puhkust ja töö lõppemisel ei ole kohustust maksta koondamishüvitist, samuti on  lepingu lõpetamine lihtsam kui töölepingu puhul.

HUGO.legal jurist Ülle Aliorgi sõnul pöördutakse töösuhte tuvastamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse juhul, kui inimene on teinud tasu eest tööd ja ei ole üheselt selge, kas ta on seda teinud töölepingulise suhte või võlaõigusliku lepingu alusel.

“Töölepingulise töösuhte tuvastamine on tööõigusega tegeleva juristi igapäev, kuid tänases eriolukorras sõltub sellest varasemast rohkem - suur hulk inimesi on rahaliselt keerulises olukorras ning toetuse saamine on neile väga oluline. Võlaõiguslepingute alusel töötavatele inimestele ei ole ette nähtud sotsiaalseid garantiisid ning hüvitisi, need kaasnevad üksnes töölepinguga. Kui käsundus- või töövõtulepingu alusel töötav inimene tunneb, et tema töö iseloom ja töö tegemise tunnused on piisavalt sarnased töölepingu põhimõtetega, siis võibki asuda töölepingulist töösuhet tuvastama,” sõnas Aliorg.

Aliorg lisas, et üldiselt soovivadki inimesed töölepingulist töösuhet tuvastada sotsiaalsete garantiide ning hüvitiste saamise eesmärgil. “Selles protsessis ei ole midagi imelikku - kui inimene on töötanud võlaõiguslepingu alusel, kuid tema töösuhe on sarnane töölepingulise suhtega, siis ongi tal õigus saada osa samadest hüvitistest. Lisaks saab töötaja tööandjapoolse töölepingu rikkumise korral tööandjalt hüvitist nõuda,” soovitas Aliorg.

Eeldused töölepingulise suhte tuvastama asumiseks on allumine teisele lepingupoolele, etteantud tööjuhiste täitmine;
töötamine kindlal ajal või graafiku alusel ja töötamine kindlas kohas.

Kui need kriteeriumid on töösuhtes olemas, võib pöörduda töövaidluskomisjon või kohutusse töölepingulise töösuhte tuvastamiseks – tõenäoliselt töötate tegelikult töölepingu alusel hoolimata sellest, et leping kannab käsundus- või töövõtulepingu nime. Sellisel juhul on töötajal õigus ka puhkusele või puhkusehüvitisele ning koondamise korral koondamishüvitisele.

Aliorg tõdes, et juristidel seisab ees töökoormuse kasv. “Eriolukord on tekitanud palju segadust inimeste eludes ning õhus on väga palju küsimusi. Kuna inimestel on rahaliselt raske, siis täna on vägagi määrava tähtsusega õigusabi hind ning riigi toetus õigusabile – meie platvormi 45 juristi näiteks saavadki inimesi abistada riigi toetusel, mille tulemusena on esimesed kaks tundi abivajajale tasuta ning kuni aprilli lõpuni saab veel lisaks kolm tundi õigusabi hinnaga 20€ tunnis. Soovitan soojalt sellist võimalust kasutada kuniks saab,” lisas Aliorg.

HUGO.legal - endine Eesti Õigusbüroo - on jagamismajandusel põhinev õigusabiplatvorm, mis tänu nutikatele tarkvaralahendustele suudab turuhindadest kordades soodsamat õigusabi pakkuda. HUGO OÜ pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele õigusabi ka riigi finantseerimisel.