EESTI ELU

Valitsus kehtestas uued piirangud haridusvaldkonnale

Vabariigi Valitsus otsustas kehtestada täiendavad piirangud haridusasutustele, huvitegevusele ja –haridusele ning täienduskoolitusele ja täiendõppele. Avatuks jäävad lasteaiad ja –hoiud ning koolid, kus enamus õpilasi on eri- või tõhustatud toel. Ida-Virumaal kehtivad ülejäänud riigist rangemad piirangud.

„Kõikide piirangute eesmärk on inimestevaheliste kontaktide vähendamine, et piirata koroonaviiruse levikut ja kaitsta meie kõigi tervist,“ sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Oluline on meeles pidada, et igaühel tuleb ka ise vähendada oma kontaktide hulka, jätta ära kogunemised ja käituda vastutustundlikult ning veeta pühad vaid väikese lähedaste ringiga," lisas ta.


Haridusasutuste piirangud

14. detsembrist 31. detsembrini on õppijatel keelatud viibida ja liikuda üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õppetegevuseks kasutatavates ruumides. Haridusasutuse töötajad tohivad nimetatud perioodil hoonetes viibida. Õppetööd võib haridusasutuse otsusel jätkata distantsilt.

Avatuks jäävad lasteaiad ja –hoiud ning koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud või eritoel.

Viimast jõulueelset nädalat saab sealjuures näiteks gümnaasiumiastme ja eriti lõpuklasside puhul kasutada olulisema kordamiseks ja lünkade täitmiseks. Nooremate kooliastmete puhul on aga ka distantsõppe vahendeid kasutades võimalik viia läbi erinevaid loovaid pühade-eelseid tegevusi. Seda enam, et ka tavaolukorras ei tähenda distantsõpe sugugi mitte ainult arvutiekraani ees toimuvat e-õpet, vaid erinevate tegevuste kombineerimist.

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides tohivad viibida ja liikuda üksnes need õppijad, kes vajavad hariduslikke tugiteenuseid; vajavad õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks; sooritavad praktilist õpet, eksameid, teste või osalevad olümpiaadil.

Ruumides võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada. Hoones viibijad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed ning inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Õppehoones peab olema tagatud desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Üldhariduskoolides võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul muuta koolivaheaja toimumisaega vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatule. Koos sellega tuleb teha muudatused ka järgnevate koolivaheaegade toimumisaegades, arvestades, et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

Piirangud huvitegevusele ja täiendkoolitustele

14. detsembrist 3. jaanuarini on üle Eesti sisetingimustes toimuv noorsootöö, huviharidus, huvitegevus, täiendkoolitus ja täiendõpe lubatud üksnes individuaalselt või kui õpe toimub distantsilt. Lubatud on näiteks individuaalne tund juhendaja ja juhendatava vahel, kelle tegevus peab olema eraldatud teisest individuaalõppe läbiviijatest.

Individuaaltegevuses tuleb juhinduda nn 2+2 reeglist ehk koos viibida ja liikuda võivad kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Kontakttegevuses osalejad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Ühiskasutatavad esemed tuleb desinfitseerida pärast iga kasutamist. Tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Piiranguid ei kohaldata puuetega inimeste tegevusele, kuna on vajalik, et puuetega inimestele on huvitegevuses, huvihariduses ning täiendõppel ja täiendkoolitusel tagatud järjepidevus, piisav abi ja tugi.

Välitingimustes tohib huvihariduses ja huvitegevuses osaleda kuni 10 inimest, millele lisandub juhendaja või treener. Erand ei kehti Ida-Virumaal, kus tegevused võivad toimuda üksnes individuaalselt.

12. detsembrist kuni 3. jaanuarini (kaasa arvatud) on Ida-Virumaal siseruumides toimuv noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud ainult distantsilt. Välitingimustes võib nimetatud tegevusi läbi viia ka individuaalselt koos juhendajaga.

Piirangut ei kohaldata riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, et tagada vajaliku väljaõppetsükli läbiviimine ning julgeoleku kaitseks rakendatavate isikute valmidus.

Juhul, kui valitsus ei otsusta teisiti, jätkub 1. jaanuarist haridusasutustes õppetegevus tavakorras ning huvitegevusele, huviharidusele, täiendkoolitusele ja täiendõppele kehtivad 4. jaanuarist enne 14. detsembrit kehtinud piirangud (tegevusi võib läbi viia kuni 10 liikmelistes gruppides, Ida-Virumaal individuaaltegevustena).

Loe lähemalt:

Ööpäevaga tuli juurde 544 koroonapositiivset ja suri kaks inimest

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5743 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 544 ehk 9,5 protsenti testide koguarvust ning suri kaks haigestunut.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 353 inimesel. Harjumaa uutest juhtumitest 286 on Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 73 ning Tartumaale 25 uut positiivset koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust. Võrumaale lisandus 20 uut nakatunut. Pärnu- ja Lääne-Virumaale lisandus 15 uut nakatunut, Raplamaale 13, Viljandimaale viis, Hiiumaale neli ning Jõgeva- ja Läänemaale lisandus kolm uut nakatunut. Põlva- ja Valgamaale lisandus kaks uut nakatunut. 11 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 424,91 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 7,9 protsenti.

10. detsembri hommikuse seisuga viibib haiglas 254 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on 14 patsienti. Koju saadeti 17 inimest, kolm inimest viidi üle mitte COVID-19 osakonda ja kolm inimest viidi üle teise haiglasse. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati 14.

Ööpäeva jooksul suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest – 79-aastane mees ja 94-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 141 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 943 COVID-19 haigusjuhtumit 923 inimesega.

10. detsembri seisuga on tervenenud 9948 inimest. Neist 7615 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 2333 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud ligi 530 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 16 598.

 

Riigikogu kiitis heaks haiguspäevade varasema hüvitamise

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seadusemuudatuse, millega väheneb töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel senise kolme päeva asemel ühele päevale ning tööandja hakkab tasuma varasema viie päeva asemel järgneva nelja päeva eest.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 93 riigikogu liiget.

Seadusega suureneb ka haigekassa vastutus, kes edaspidi kompenseerib haigushüvitise kulud alates kuuendast haigestumise päevast.

Uus haiguslehtedega seonduv regulatsioon rakendub ainult 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2021. aastal väljastatud haiguslehtedele. Muudatuste tulemusel tekib järgmisel aastal haigekassale 5 miljonit lisakulu, millest 2,5 miljonit kaetakse haigekassa eelarvest ning 2,5 miljonit taotleb haigekassa valitsuse reservist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega tehtud muudatuste eesmärk on vähendada haigestumisel töötajate omavastutust ning langetada inimeste haigena tööl käimise riski ning seeläbi COVID-19 haiguse levikut.

Lisaks soodustab seadus ohutu töökeskkonna loomist ja lihtsustab tööandjatel töökeskkonnanõuete täitmist. Samuti muudab see tööinspektsiooni andmekogule esitatavaid nõudeid, uuendatakse ja täpsustatakse andmekogu eesmärki, andmekogusse kantavate andmete loetelu ja andmete säilitustähtaegu.

Seaduse kohaselt tuleb töökeskkonna riskianalüüs koostada tööelu infosüsteemis või edastada see tööinspektsioonile. Seadusega suurendatakse ka tööandja vastutust töötingimuste rikkumise eest.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD