EESTI ELU

Välisministeerium: Eestisse soovib tagasi saada veel 136 inimest

Aigar Nagel

Välisministeeriumi kinnitusel on üle 2650 inimese ehk enamik välismaal viibijatest, kes on soovinud Eestisse naasta, seda tänaseks saanud teha..

Veel on välisministeeriumile teadaolevalt 136 eestimaalast, kes sooviksid võimalikult kiiresti naasta ja ministerium kaardistab neid, kes on teatanud, et jäävad ajutiselt välismaale.

Reisivõimalused on äärmiselt piiratud. Enamik regulaarseid liinilende on töö lõpetanud, jäänud on üksikud Euroopa Liidu liikmesriikide korraldatud erilennud. Ka erilennule tuleb registreerida ja soetada pilet. 

Samuti peavad reisijaid transiidi jaoks silmas pidama meie lähinaabrite piiranguid, mis võivad kiiresti muutuda.

Soome uute võimalike piiravate meetmete osas ei ole rohkem infot, kuna Soomes ei ole veel vastavaid otsuseid kinnitatud, kuid lähipäevil peatab Soome reisijateveo laevadel suunaga Soome. Esialgsetel andmetel ei puuduta see kaubavedu ja Soomest Eestisse suunduvaid reisijaid. Kuna vastav otsus pole veel jõustunud, on detailid ja täpne jõustumise kuupäev endiselt alles selgumisel ning välisministeerium jälgib Soome valitsuse otsuseid. Laevaliiklust puudutavate küsimuste korral tuleb ühendust võtta laevafirmaga. 

Kuni laevaliikluse peatamise otsuse jõustumiseni kehtivad Soomes varem antud piiriületuseeskirjad ehk kui Eestisse jõudmiseks on Eesti kodanikul või kolmanda riigi kodanikul, kellel kehtiv Eesti elamisluba, ainus võimalus tulla läbi Helsingi, siis ei tehta selleks Soome piirivalve poolt takistusi. Sellest on informeeritud ka lennufirmasid. Lennufirmadel on õigus jätta lennult maha isik, kes võib ohustada enda või teiste tervist või turvalisust.

Helsingi lennujaamas on rakendatud täiendavaid kontrollimeetmeid ehk kõigil välismaalt Soome saabuvatel inimestel palutakse enne piiriületust täita ankeet ja seda kontrollib piirivalveametnik. Soome Uusimaa maakonna piiride ületamise liikumispiirangud kestavad kuni 19. aprillini. Transiidi eesmärgil on võimalik Uusimaa maakonda siseneda näiteks Turu sadamast Helsingisse, kuid kaasa peab võtma tõendina laevapileti, mis kinnitab, et Eesti on lõppsihtpunkt.

Alates 1. aprillist kehtivad Poolas uued karmimad riigisisesed liikumispiirangud, kuid piirangud ei puuduta rahvusvahelist kaubavedu.

Leedu valitsuse otsusega lõpetatakse alates 4. aprillist reisijate lennu- ja laevatransport, ainsaks erandiks Kiel-Klaipeda praamiühendus ning kaubaveod jätkuvad. 

Venemaa sulges 30. märtsil piirid nii sisenejatele kui ka väljujatele, väljaarvatud eranditele. Vene Föderatsiooni kodanikest isikuid lubatakse riiki sisse, kuid Venemaalt välja ei lubata. Sama kehtib topeltkodakondsusega isikute suhtes.Välismaalt Venemaale sisenejad peavad läbima 14-päevase eneseisolatsiooni. Euroopa Liidu kodanikel võimaldatakse Venemaalt lahkuda. Aina enam kehtestatakse liikumispiiranguid ka erinevates Venemaa rajoonides. 

Samuti on välisministeeriumile teadaolevalt uued piirangud kehtestanud mitmed riigid.

Indoneesia keelab lähitulevikus välismaalaste sisenemise riiki, sealhulgas transiidi eesmärgil. Siseriiklikud lennud lõpetavad toimimise 1. aprillist. 

Austraalias on Qatar Airways lisanud lende Euroopasse, kuid on võimalik, et pärast 3.-4. aprilli võib äralendude arv olematuks muutuda. 

Horvaatias on välismaalastel vaja ennast politseis registreerida. 

TAP on kõik liinilennud Portugalist ja Portugali peatanud. Madeira on kehtestanud iganädalase saartele sisenejate piirmäära. 

Myanmariga on alates 30. märtsist kuni 13. aprillini kogu rahvusvaheline reisilennuliiklus peatatud. 

Kuuba teatas 31. märtsil, et katkestab rahvusvahelise reisilennuliikluse ja kõik teiste riikide laevad peavad Kuuba vetest lahkuma. 

Liikumispiirangute karmistamisest või pikendamisest on teatanud ka Armeenia, Bulgaaria, Holland, Montenegro, Poola, Tšehhi, Türkmenistan, Türgi, Valgevene.

Asukohariigis kehtestatud piirangute tõttu hätta jäädes tuleb võtta ühendust lähima Eesti saatkonnaga või helistada välisministeeriumi hädaabitelefonil +372 53 019 999.

Ilmateenistuse andmetel olid märtsikuu ilmad väga soojad

Koreli park FOTO: Aigar Nagel

Eesti vanglates seni koroonaviirust tuvastatud ei ole

Praeguse seisuga ei ole vanglateenistujatel ega vangidel koroonaviirust tuvastatud - seni on teste tehtud 14 vanglateenistujale ja üheksale vangile. 

Praeguses olukorras on rakendatud ettevaatusabinõusid, et vältida viiruse jõudmist vanglatesse. Vangla jälgib pidevalt viirusohu olukorda ning teeb piirangute muutmise osas otsuseid jooksvalt.

Seoses koroonaviiruse leviku ohuga kehtivad vanglates alates 16. märtsist täiendavad liikumispiirangud. Vange hoitakse reeglina oma kambrites ööpäevaringselt. Alates 14. märtsist vanglates kokkusaamisi ei toimu. Vangidel on jätkuvalt võimalik kohtuda kaitsjate, advokaatide, konsulaaresindajate ja vaimulikega. Samuti on neil võimalik kaitsjate, advokaatide ja riigiasutuste esindajatega suhelda telefoni teel. Isiklikke telefonikõnesid on võimalik pidada vähemalt üks kord nädalas.

Kaitseabinõude kasutamine on vanglates väga oluline, sest suur osa kinnipeetavatest kuulub koroonaviiruse riskirühma. Mitmed narkosõltlased on enne vanglasse sattumist haigestunud immuunsüsteemi tõsiselt nõrgestavatesse nakkushaigustesse. Vanglates on umbes 300 HI-viiruse ja ligikaudu 700 C-hepatiidi kandjat, kelle viirusse nakatumine võib osutuda eluohtlikuks.

Endiselt ei toimu vanglates muid kokkusaamisi ning vastu võetakse üksnes posti teel saadetud pakke.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD