Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis  2563 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 49 testi tulemus osutus positiivseks.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 30 inimesel. Ida-Virumaale laekus üheksa ning Saaremaale neli, Raplamaale kaks, Pärnumaale kaks ning Lääne-Virumaale üks uus koroonaviiruse juhtum. Ühe positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Reeglina on sellisel juhul tegemist välismaalasega.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 44,77.

Harjumaa 30, neist 24 Tallinnas, uuest juhtumist kaheksal on tegemist varasemate nakatunute lähikontaktsetega. Ühel juhul toodi viirus sisse Valgevenest ning ülejäänud juhtumite asjaolud on veel täpsustamisel.

Põhja regionaalosakonna inspektorite jälgimisel on üle 2000 inimese, kellest 318 on haigestunud. Kokku saab Põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada seitset kollet, millest suurimad on Ida-Tallinna keskhaigla kolle ehk 35 nakatunut, neist 22 töötajat, 11 patsienti ja kaks kohviku töötajat ning Läänemere gümnaasiumi kolle, kus on haigestunud 33 inimest. Päästeameti koldega on seotud seitse juhtumit, nakatumisega töökohal seitse ja pereringis kuus juhtumit. Haapsalu nostalgiapäevade koldes on kaheksa nakatunut. Teises töökoha koldes on hetkel üheksa haigestunut.

Ida-Virumaa uutest juhtumisest kolm on seotud nakatumisega pereringis, kahel juhul nakatuti läbi haigestunud tuttavate ning kahel juhtumi puhul toimus nakatumine töökohal. Ülejäänud juhtumite asjaolud on täpsustamisel. Lääne-Virumaa nakatumisjuhtumi asjaolud on veel selgitamisel. Kokku on ida regiooni tööpiirkonnas kaheksa aktiivset kollet, millest Kohtla-Järve töökoha koldega on seotud seitse, esimese Sillamäe töökoha koldega 13 ja teise Sillamäe töökoha koldega üheksa inimest. Tutvuskonna koldega on seotud 30, Tammiku põhikooli koldega 11 ning Kohtla-Järve sünnipäeva koldega viis inimest. Teise Ida-Virumaale pereliikmete ja tuttavate koldega on hetkel seotud seitse inimest. Kohtla-Järve kesklinna põhikooli koldega on seotud kuus haigestumist.

Ida regionaalosakonna jälgimisel on 982 inimest, kellest on haigestunud 190.

Lõuna regiooni tööpiirkonnas on tänahommikuse seisuga üks kolle ehk Võru töökoha kolle, kus on 19 inimest. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses 442 inimest, kellest 52 on haigestunud.

Saaremaale lisandunud juhtumite puhul on ühel juhul tegemist varasema haigestunu lähikontaktsega, ühel juhul haigestus Ida-Tallinna keskhaiglas ravil viibiv inimene ning Saaremaale lisandunud nakatunu oli eelnevalt viibinud samuti Ida-Tallinna keskhaiglas ravil. Pärnumaa juhtumite puhul toimus üks nakatumine läbi perekontakti ning teine läbi töökontakti, kuid nakatunu ei ela Pärnumaal. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on 177 inimest, kellest 22 on haigestunud.

29. septembri hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 36 inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient. Koju saadeti kolm inimest ning üks inimene viidi Ida-Viru Keskhaiglast üle teise haiglasse. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kaheksa.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 458 COVID-19 haigusjuhtumit 445 inimesega.

29. septembri seisuga on tervenenud 2564 inimest. Neist 1967 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 597 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on kokku tehtud ligi 211 000 esmast testi, nendest 3315 ehk 1,57 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.  

Terviseameti kinnitusel on olukord muutumas tõsisemaks ning on oluline, et tuleb kasutada kõiki võimalusi, mis aitavad pidurdada viiruse leviku edasist laienemist. COVID-19 haigus on jõudmas elutähtsate teenuste ja riskirühmadeni nagu haiglad ja hooldekodud. Arvestades viiruse leviku kasvu maailmas ja Euroopas, tuleb välisreisid ära jätta ning veeta koolivaheaeg Eestis. Igaühe käitumisest sõltub, kas saame vältida suuremaid piiranguid ja jätkata tavapärast elu. 

Rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis tasub kanda maski – siseruum on rahvarohke, kui inimeste vahel pole võimalik hoida kahemeetrist vahemaad. Suu ja nina katmine takistab pisikute levimist. Kanna kaitsemaski vastavalt juhistele, meditsiinilist maski tuleb kanda värviline pool väljas. Mask ei asenda teisi nakatumist vähendavaid abinõusid nagu kätepesu või aevastamisel ja köhimisel suu ning nina katmine kas ühekordse salvräti või varrukaga. Eriti oluline on end kaitsta haige lähikontaktsena.

Kui on nakatumise kahtlus, püsi kodus ja helista oma perearstile, kes saab suunata testima. On väga oluline, et nakatunud ja nende lähikontaktsed jääksid võimalikult kiiresti isolatsiooni, et viirust mitte levitada. Ainult nii saame hoida viiruse leviku kontrolli all ning kaitsta riskirühmade inimeste elusid ja tervist.

Google Play või App Store’i kaudu saab oma telefoni laadida mobiilirakendus HOIA, mis teavitab, kui inimene on olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Samuti saab nii anonüümselt teavitada teisi kasutajaid enda haigestumisest. Rakenduse kasutajate telefonid vahetavad omavahel anonüümseid koode ning riik, rakenduse tootja ega telefoni tootja ei saa teada, kes kellega lähikontaktis oli.  

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on tänase seisuga HOIA mobiilirakendust alla laaditud 144 788 korda ja läbi selle on end haigeks märkinud 67 inimest.

EKRE esimees ja rahandusminister Martin Helme märkis pärast parvlaeva Estonia Discovery-sarja vaatamist, et avalikkusele on laevahuku põhjustest 26 aastat valetatud.

"Sain vaadata Discovery sarja Estoniast. Pole mingit kahtlust, laeva uputas kokkupõrge mingi suure välise objektiga. Juba on pandud keerlema uued jaburad teooriad, kuidas auk võis tekkida merepõhjas olnud kivist või lihtsalt kuidagi ise rebeneda. Võimatu.
Avalikkusele on 26 aastat valetatud, inimesi lolliks peetud ja tunnistajaid lolliks tehtud. Aitab valetamisest! Minu meelest võlgnetakse kõigile neile tunnistajatele, kelle ütlusi on naeruvääristatud või ära kustutatud, vabandus. Ja kõigile hukkunutele ning nende omastele võlgnetakse tõde," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

"Mart Laaril on aeg rääkida, mis ta teab. Rootsi võimudel samuti. Miks tahtis Rootsi vraki kinni katta? Miks tehti maailmas pea pretsedenditu hauarahu lepe, millega keelati vrakile lähenemine? Kas selle pärast, et tegu oli hapuks läinud salaoperatsiooniga ja see suur väline objekt on nende sõjalaev? Rootsi on meist palju pikema demokraatiatraditsiooniga, kõige rohkem hukkus just nende kodanikke. Ma loodan, et tänasel päeval on võimalik välja selgitada, kas piirkonnas viibis mõni nende sõjalaev? Kas mõni Rootsi alus vajas peale Estonia hukku remonti? Oleks vastuvõetamatu, kui uue info valguses jätkuks avalikkuse eksitamine või uurimise takistamine," märkis Helme.

"Estonia seilas Eesti lipu all ja kandis meie riigi nime. Meil on õigus ja kohustus tõde välja selgitada. Loomulikult austades hauarahu ja tehes kooatööd teiste riikidega, aga just see, et Estonia on märg haud 850 inimesele paneb meile kohustuse kogu tõde välja selgitada. Aitab mätsimisest," ütles Helme.

Peaminister Jüri Ratas kinnitas esmaspäeval, et tulenevalt äsja ilmnenud uutest asjaoludest käivitub parvlaeva Estonia huku uus uurimine, mida asub juhtima Eesti.

"Uus tehniline uurimine Estonia huku uute asjaolude kohta tuleb läbi viia," märkis Ratas. "Meie vaates hõlmab tehniline uurimine veealuseid vaatlusi ja sellest oleme informeerinud ka Soomet ja Rootsit," ütles Ratas. 

Telekanalile Discovery Estonia katastroofist dokumentaalfilmi tootnud meeskond leidis sukeldumisel vraki juurde laeva kerest nelja meetri suuruse augu, mida varem varjas osaliselt merepõhi.

"Pole võimalik välistada, et vigastusel on tähendus uppumise käigus," lausu Trondheimis tegutsev meretehnoloogia professor Jørgen Amdahl uues dokumentaalsarjas, mis tuli esmaspäeval välja Discovery voogedastusplatvormidel Põhjamaades.

Dokumentaalsarja "Estonia – leid, mis muudab kõike" tootis produktsioonifirma Monster Discovery Norra tellimusel. Režissöör on Henrik Evertsson.

Parvlaev Estonia lahkus Tallinna sadamast 27. septembri õhtul 1994 ja võttis suuna Stockholmile, kuhu pidi jõudma järgmisel hommikul. Laeva pardal oli 803 reisijat ja 186 meeskonnaliiget.

Avamerele jõudes tabasid laeva mitmemeetritsed lained ning umbes poolel teel Stockholmi, Soomele kuuluva Utö saare lähistel vajus Estonia kreeni ning uppus kiiresti.

Estonia pardal olnud inimestest õnnestus päästa 137, elu kaotas 852 inimest, kellest suurem osa jäi laeva lõksu ja uppus koos sellega. Hukkunutest 501 olid Rootsi kodanikud ja 285 Eesti kodanikud, kokku oli laeval 17 riigi kodanikke.

Eesti, Soome ja Rootsi ühiselt ellu kutsutud laevahuku uurimise komisjoni lõpparuande kohaselt põhjustas katastroofi ränk ilm, mis rebis lahti laeva vöörivisiiri ning sellega seotud rambi, misjärel ujutas vesi üle autoteki.