Võru linn: Ühelt linnavalitsuse töötajalt võetud koroonaproov osutus kahjuks positiivseks.

Linnavalitsus on suletud ja inimesed on suunatud kodukontorisse. 

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2 862 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 36 testi tulemus osutus positiivseks.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Ida-Virumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 15 inimesel. Harjumaale laekus 14 uut positiivset testi tulemust, Järvamaale üks, Võrumaale üks ja Tartumaale üks. Neljal juhul puudus positiivse proovi andnul rahvastikuregistris registreeritud elukoht.

Harjumaale ööpäevaga lisandunud 14 haigusjuhust ühel juhul on tegemist Poolast sisse toodud juhtumiga ning neljal juhul on tegemist varasemate haigete lähikontaktsetega. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on hetkel veel täpsustamisel.

19.-20. septembrini lisandunud haigusjuhtudest oli neljal juhul tegemist varasemate haigestunute kontaktsetega.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel on neli aktiivset kollet, millest Kadrioru sünnipäeva koldega on seotud 26 ja Tallinna Männi lasteaia koldega 10 ja töökoha koldega kuus inimest. Läänemere Gümnaasiumi koldes on tänahommikuse seisuga 17 haigestunut.

Kokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel 1844 inimest, kellest 211 on haigestunud.

Ida-Virumaale lisandunud 15 uue juhtumi puhul on 10 juhul tegemist varasemate nakatunute lähikontaktsetega ja ülejäänud nakatumiste asjaolud on veel välja selgitamisel.  Kokku on Ida regioonis neli aktiivset kollet, millest Kohtla-Järve töökoha koldega on seotud seitse inimest, Sillamäe töökoha koldega on seotud 11 inimest. Tutvuskonna koldes on tänahommikuse seisuga 29 haigestunut. Tammiku põhikooli koldes on 11 inimest.  Ida regionaalosakonna jälgimisel on 784 inimest, kellest on haigestunud 148.

Võrumaale lisandunud juhtumi puhul on tegemist Võru linnavalitsuse töötajaga, Tartumaale lisandunud nakatunu on lasteaia töötaja, mõlema nakatumise asjaolud on täpsustamisel. Lõuna regioonis on tänahommikuse seisuga kolm kollet – Võru sünnipäev ehk 22 inimest, Itaalia reisi kolle ehk üheksa haigestunut ja matuse kolle ehk 11 inimest. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses 157 inimest, kellest 36 on haigestunud.

Lääne regionaalosakonnas on jälgimisel 87 inimest, kellest kaheksa on haigestunud.

22. septembri hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 32 inimest, juhitaval hingamisel on kolm  patsienti. Koju ei saadetud ühtegi inimest. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati 10.

Teisipäevaks on haiglates lõpetatud 433 COVID-19 haigusjuhtumit 420 inimesega.

22. septembri seisuga on tervenenud 2385 inimest. Neist 1818 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 567 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 31,08.

Eestis on kokku tehtud üle 192 000 esmase testi, nendest 2976 on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on tänase seisuga HOIA mobiilirakendust alla laaditud 132 097 korda ja läbi selle on end haigeks märkinud 46 inimest.

Enam kui 4500 töövõtja seas korraldatud uuringust selgus, et kui Eestis on ümbrikupalgaga kokku puutunud vaid 5% töötajatest, siis välismaal tööl käivate eestimaalaste seas on ümbrikupalk kaks korda levinum.

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viib juba üheteistkümnendat järjestikust aastat läbi uuringut, mis kaardistab ümbrikupalga levikut. Enam kui 4500 töövõtja käest uuriti, kas nad on saanud osaliselt või täismahus ümbrikupalka. Kui 2010. aastal oli ümbrikupalgaga kokku puutunud pea iga kolmas vastaja, siis 2020. aastal kinnitas „musta“ töötasu saamist vaid 4,7% vastanutest, mis on samasugune näitaja nagu ka 2019. aasta suvel.

Uuringust joonistub selgelt välja, et ümbrikupalk on tunduvalt levinum nende töötajate seas, kes käivad tööl Soomes, Rootsis või Norras – antud riikides tööl käivatest eestimaalastest on ümbrikupalgaga kokku puutunud 10,2% töötajatest. Eestis on „must“ töötasu kõige vähem levinud Tartus, kus antud näitaja on 1,9%. Pealinnas on ümbrikupalgaga kokku puutunud 5,3% töötajatest.

„Kuigi ümbrikupalga levik on aastatega jõudsalt vähenenud, on vähene töökogemus ning madal hariduse tase endiselt need tegurid, mis suurendavad ümbrikupalga saamise riski,“ kommenteerib uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt ja lisab, et vähese kogemusega noortest on ümbrikupalgaga kokku puutunud 7,9% töövõtjatest ja samasugune näitaja on ümbrikupalga leviku osas ka põhiharidusega töövõtjate seas.

„Mida kõrgem on haridustase, seda madalam on ka ümbrikupalga saamise tõenäosus. Kõrgharitud töötajatest olid ümbrikupalgaga kokku puutunud kõigest 2,5% töövõtjatest,“ lisab Henry Auväärt.

Valdkondade lõikes on ümbrikupalk levinum ehituses ja toitlustussektoris, kus oli „musta“ töötasuga kokku puutunud iga kümnes töötaja. Ümbrikupalk on keskmisest levinum ka tööstussektoris (7,8%) ning turismi- ja hotellinduse valdkonnas (7,1%). Kõige vähem on ümbrikupalgaga kokku puutunud riigisektoris, tervishoius, finantsvaldkonnas ja infotehnoloogiasektoris töötavad inimesed.

Ümbrikupalgaga kaasnevad ohud

Ümbrikupalgaga nõustumise korral kaotab töötaja mitmed riigipoolsed sotsiaalsed garantiid. Näiteks jääb ilma õiglasest haigushüvitisest, mis avaldab suurt mõju, kui tervisega peaks midagi juhtuma ning ka vanemahüvitis ei vasta sellele, mis ta võiks olla ametliku töötasu saamise puhul. Lisaks vähendab töötaja „musta“ töötasu aktsepteerimisel ka oma võimalusi pangast laenu taotlemisel ja ka palganumber muutub sõltuvaks „tööandja tujudest“.