Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2432 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 36 testi tulemus osutus positiivseks.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Ida-Virumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 19 inimesel. Harjumaale laekus 10 uut positiivset testi tulemust, Lääne-Virumaale kaks, Võrumaale üks, Tartumaale üks ja Saaremaale üks. Kahel juhul puudus positiivse proovi andnul rahvastikuregistris registreeritud elukoht.

Harjumaale ööpäevaga lisandunud 10 haigusjuhust on kahel juhul tegemist varasemate haigete kontaktsetega ja ühel juhul andis positiivse testi haiglaravile saabunu. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on hetkel veel täpsustamisel.

Perioodil 14.-15. september lisandunud haigusjuhtudest oli kahel juhul tegemist Tuneesiast ja Prantsusmaalt sisse toodud juhtumitega, viiel juhul oli tegemist varasemate haigestunute kontaktsetega ja ühel juhul toimus nakatumine lasetaias. 

Terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel on kuus aktiivset kollet, millest Nõmme Kalju koldega on seotud 17, 21. augusti Viimsepäeva katedraali klubiürituse koldega 10, Gourmet Coffee koldega 23 ning muusika koldega seitse. Töökohal haigestumise koldega on kokku seotud kaheksa haigusjuhtu. Tallinna Männi lasteaia koldes on nakatunuid kokku kaheksa.

Kokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel 1139 inimest, kellest 190 on haigestunud.

Ida-Virumaale lisandunud 19 uue juhtumi puhul on 12 juhul tegemist lähikontaktsetega. Lääne – Virumaa ühe juhtumi puhul on tegemist Tapal resideeruva sõjaväelasega. Ülejäänud juhtumite nakatumiste asjaolud on veel välja selgitamisel. Kokku on Ida regioonis seitse aktiivset kollet, millest suurim on 57 haigestunuga Estonia kaevanduse kolle. Ühendkuningriigist sissetoodud koroonaviiruse koldega on seotud 16, Ojamaa kaevanduse koldega üheksa ning Viru vangla koldega viis haigusjuhtu. Kohtla-Järve töökoha koldega on seotud üheksa inimest, Sillamäe töökoha koldega on seotud 11 inimest. Tutvuskonna koldes on tänahommikuse seisuga 15 inimest. Ida regionaalosakonna jälgimisel on 348 inimest, kellest on haigestunud 90.

Tartumaale ja Võrumaale  lisandunud kahe juhtumi puhul on tegemist varasemate nakatunute lähikontaktsetega.  Lõuna regioonis on tänahommikuse seisuga neli kollet – Võru sünnipäev (22 inimest), Itaalia reisi kolle (üheksa haigestunut), sõpruskonna kolle (viis inimest) ja Orava kolle (kuus inimest). Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses 315 inimest, kellest 46 on haigestunud.

Rahvastiku registri andmetel  lisandus Saaremale üks positiivne testi tulemus, nakkusallikas on hetkel selgitamisel. Lääne regionaalosakonnas on jälgimisel 34 inimest, kelles üheksa on haigestunud.

16. septembri hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 20 inimest, juhitaval hingamisel on kaks  patsienti. Koju saadeti üks inimene ning kolm inimest viidi Ida-Viru Keskhaiglast üle teise haiglasse. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati viis.

Kolmapäevaks on haiglates lõpetatud 423 COVID-19 haigusjuhtumit 410 inimesega.

16. septembri seisuga on tervenenud 2318 inimest. Neist 1778 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 540 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 25,66. 

Eestis on kokku tehtud üle 177 000 esmase testi, nendest 2756 on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on tänase seisuga HOIA mobiilirakendust alla laaditud 122 325 korda ja läbi selle on end haigeks märkinud 41 inimest.

Selle aasta sumedad augustiööd tõid vete äärde viimase viie aasta rekordarvu vähipüüdjaid - kokku anti luba 1309 vähipüüdjale, kes omakorda püüdsid kokku 22 275 mõõdus vähki. 

„Tänavune püüdjate arvu mõistes rekordhooaeg annab põhjust head meelt tunda, et harrastuspüük on üha populaarsem. Aastad aga pole vennad ning olgugi et vähipüüdjaid oli rohkem kui kunagi varem, jäi saak siiski viimasele kolmele aastale alla. Keskmiselt püüdis tänavu iga vähipüüdja 17 mõõdus vähki,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk ning lisas, et kui püüdjad võtavad välja vaid mõõdulisi vähke, siis tagab see populatsioonide jätkusuutlikkuse.

Viimaste aastate parim saagikus oli olnud 2018 aastal, kui kogusaak oli 32 374 mõõdus vähki, mis püüti 1051 harrastaja poolt. See teeb napilt 31 mõõdus vähki iga püüdja kohta. Kehvem tulemus on viimase viie aasta saakides ette näidata vaid aastast 2016, kui püüti 19 798 vähki. Samas oli tollal püüdjaid vaid 800, mis teeb keskmiselt inimese kohta saagiks 25. 

Vähipüügihooaeg kestab Eestis 1. augustist 31. augustini. Vähki võis tänavu püüda Eestis pea igal pool, välja arvatud mõned erandlikud veekogud. Suurema erandina oli ka sel aastal vähipüük keelatud kogu Hiiu maakonnas. 

2020. aastast oli vähipüügil ühe kalastuskaardi piires lubatud püüda kuni viie püügivahendiga ning 100 vähki ööpäevas. Sellise saavutusega saadi augustikuisel püügiperioodil hakkama 90 korral. Enim lube väljastati Saaremaale, Harjumaale ja Valgamaale. Tegus oldi ka Järvamaal. Muud maakonnad olid tänavustele vähipüüdjatele enam kui poole vähem atraktiivsed. 

Tänavused suurimad saagid ongi enim püügikoormust saanud maakondades. Nii püüti Võlupe jõest 2022, Pangodi järvest 3059, Väinjärvest 1696, Punapea jõest 1499, Võhandu jõest 1575, Lõve jõest 1390 mõõdus vähki. 

„Vähipüügil on oluline järgida ettevaatusabinõusid, sest jätkuvalt on Eestis levimas vähikatk. Haigus levib eelkõige desinfitseerimata püügivahendite kaudu ning vähendab drastiliselt meie loodusliku vähi asurkonda ja seeläbi püügivõimalusi. Seetõttu on tarvis püügivahendeid igakordselt desinfitseerida,“ selgitas keskkonnaminister ning lisas, et vähikatk inimesele kuidagi ohtlik ei ole. Haiguste ja võõrvähiliikide leviku vältimiseks ei tohi ka juba püütud vähke kuhugi teise veekogusse lasta.

Veel tuletab minister meelde, et peale vähipüüki tuleb esitada ka püügiaruanded. Ilma püügiaruandeid esitamata tulevikus rohkem kalastuskaarte soetada pole võimalik, kuniks aruanne on esitatud.