EESTI ELU

Eestis kerkis registreeritud koroonahaigete arv 20 võrra 326-le

Eestis oli pühapäeva hommikuks koroonaviirus diagnoositud 326 inimesel, mida on 20 võrra rohkem kui päev varem.

Uusi nakatunuid tuli Harjumaal juurde üheksa, nii Tartus kui ka Võrus neli ja Saaremaal kaks. Nakatunuist 6 protsenti on alla 20-aastased ja 17 protsenti üle 60. Haiglaravil on 14 inimest, neist 2 vajab intensiivravi. Kokku on tehtud 3229 testi. Ööpäevaga laekus 417 testi tulemust, mida on 109 võrra rohkem kui laupäeval, teatas terviseamet.  

Test tehakse ennekõike haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimesi, sealhulgas eakaid ja krooniliste haigustega inimesi. Testimise vajalikkuse otsustab perearst, kes suunab patsiendi proovivõtmisele. Perearstidele on antud juhised, kuid lõplik otsus on alati perearsti arstlik otsus, mille ta teeb tundes oma nimistu patsiente, võttes arvesse patsiendi sümptomeid, üldist tervislikku seisundit ja kõiki kaasnevaid haiguseid.

Juhuvalimi alusel testitakse lisaks haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid ja hoolekandeasutuste töötajaid, et hoida ära viiruse levik tervishoiu- ja hooldekandeasutustesse ning politsei, päästeameti ning teisi COVID-19 leviku tõkestamisega seotud inimesi, kes oma töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

Häirekeskuse ja kiirabi ülekoormatuse tõttu võib kiirabil teenindada abivajajaid nüüd ka kaheliikmelistes brigaadides. See annab võimaluse säästa kurnatusest häirekeskuse ja kiirabi töötajaid, kelle koormus viimasel ajal oluliselt suurenenud.

Terviseamet, sotsiaalministeerium ning riik tervikuna töötab selle nimel, et tarnida Eestisse rohkem isikukaitsevahendeid. Eesti osaleb Euroopa Komisjoni ühishankes, kus soetatakse hingamiskaitsevahendeid, kindaid, kaitserõivaid ja –prille. Euroopa Komisjoni ajakava kohaselt võib hange nihkuda maikuusse.

Lisaks on terviseamet sõlminud kaks lepingut, millest ühega telliti märtsi alguses 50 000 FFP3 respiraatorit, neile lisaks veel 85 000 FFP3 respiraatorit. Pooleaastane raamleping võimaldab tellida kuni 260 000 maski.

Märtsi lõpuks peaks meieni jõudma 200 000 kolmekihilist kirurgilist maski, kuid peame arvestama, et tarneaeg pikeneb. Ka käivad läbirääkimised FFP2 tarnijatega ning teeme kõik, et need jõuaksid lähinädalatel Eestisse. Terviseamet saab isikukaitsevahendeid peamiselt läbi Eesti tarnijate ning Hiina tootjatelt. Paraku peame aga arvestama sellega, et praeguses olukorras on logistikaettevõtetel erinevaid tõrkeid ning tellimuste tarneajad võivad viibida.

Sümptomite avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kust antakse käitumisjuhised. Koroonaviirusega seotud küsimustele on ööpäevaringselt avatud tasuta häirekeskuse infotelefon 1247. Haiglates ja hooldekodudes on alates eilsest telefoniteel võimalik vestelda hingehoidjaga.

Hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

Testi vajalikkust hindab arst ning seda tehakse tervislikel näidustusel. Kui inimene haigestub, siis peaks ta igal juhul püsima kodus ja võimalusel teavitama haigestumisest inimesi, kellega ta on olnud viimastel päevadel lähikontaktis. Kergete sümptomitega, nagu köha, väike palavik, tuleb püsida kodus ja vajadusel leevendada sümptomeid soovitatavalt käsimüügiravimitega.

Veebruaris sündis 955 last

Pixabay

Siseministeeriumi andmetel registreeriti veebruaris kokku 955 sündi, mida on 34 võrra vähem kui aasta tagasi.

Tänavu veebruaris sündis 477 tüdrukut ja 478 poissi. Kaksikuid registreeriti 19 paari, neist kuus paari poisse, kaheksa paari tüdrukuid ja viis segapaari. Tallinnas registreeriti 317 sündi, Harjumaal 143, Hiiumaal kolm, Ida-Virumaal 54, Jõgevamaal 10, Järvamaal 21, Läänemaal üheksa, Lääne-Virumaal 50, Põlvamaal 21, Pärnumaal 51, Raplamaal 23, Saaremaal 24, Tartumaal 159, Valgamaal 19, Viljandimaal 30 ja Võrumaal 21 lapse sünd.

"19. märtsil avanes e-rahvastikuregistris uus teenus, mis võimaldab registreerida lapse sünni kodust lahkumata. Uut teenust kasutati selle avamise päeval koguni 96 sünni registreerimiseks. Tegemist on praeguse koroonaviiruse puhangu tõttu planeeritust kiiremini valminud e-teenusega. Rõõm on näha, et noored vanemad on selle võimaluse juba omaksvõtnud ja üles leidnud," ütles rahvastikuminister Riina Solman.

Veebruaris olid tüdrukute populaarsemad eesnimed Sofia (9), Elisabeth, Laura, Marta, Mia (6), Amelia, Anna, Eva, Saara ja Saskia (5). Poistele pandi enim nimeks Sander (7), Jakob, Keron (6), Damir, Henri, Hugo, Kaspar ja Robin (5).

Eelmisel kuul sõlmiti 548 abielu, neist 64 notarite ja 24 vaimulike poolt. Lahutati 193 abielu, neist 42 notarite poolt. Veebruaris registreeriti 1265 surma. Solman põhjendas suurt abielude registreerimise tõusu ilusate kuupäevadega, mis veebruaris olid.

"Soovin kõigile vastabiellunud paaridele kestvat armastust ja üksmeelt. Usun, et olenemata abiellumise kuupäevast on tegemist olulise sammuga, kus inimesed oma elu ametlikult ühte seovad. Ilus kuupäev on selle sammu astujate arvu võrreldes eelmise aasta veebruariga kahekordistanud. Selle üle saab ainult heameelt tunda. Seda enam, et veebruaris abiellunutel oli võimalus ka suureks pulmapeoks. Eriolukorras seda võimalust praegu enam pole," märkis Solman.

Uus nimi anti 118 inimesele, neist eesnimi 36, perekonnanimi 71 ning ees- ja perekonnanimi 11 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 83 naist ja 35 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 989 sündi, 1279 surma, 299 abielu, 190 abielulahutust ja 155 inimesele anti uus nimi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada statistikaamet.

Koroonaviirus on diagnoositud 283 inimesel

Reede hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 283 inimesel, võrreldes eilsega lisandus 16 juhtu. Alates 31. jaanuarist on kokku tehtud 2504 COVID-19 testi.

Enamikul koroonaviirusega patsientidel on kerged sümptomid, haiglaravil on 10 inimest. Praegu keegi koroonaviiruse tõttu intensiivravi ei vaja.

Erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul näitavad läbiviidud analüüside hulk võrrelduna tuvastatud haigusjuhtude ja hospitaliseeritute arvuga seda, et Eesti avastas viiruse kohapealse leviku algfaasis. Elanikkonna aktiivne teavitamine, esmaste haigestunute ja nendega kokku puutunud isikute kiire tuvastamine ja nõustamine on täitnud oma eesmärki.

"Näeme, et uute kinnitatud haigestumiste arv ei ole kasvanud igapäevaselt kiirenevas tempos ning püsib suhteliselt stabiilne juba terve nädala," ütles Kadai. "Samal perioodil aga ei ole vähenenud igapäevaselt läbiviidud laborianalüüside arv," märkis ta ning lisas, et see ei tähenda, et viiruse levikuga seotud oht oleks kadunud.

"Igal Eesti inimesel lasub vastutus rangelt jälgida nakkusohutuse nõudeid – haigussümptomitega inimene peab kindlasti püsima kodus ja ei tohi nakatada teisi," ütles Kadai.

Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu Haigla laborites. Tänase seisuga suudavad laborid analüüsida päeva jooksul 500-600 proovi.

Testitakse ennekõike raskelt haigeid ja riskirühmadesse kuuluvad inimesi, sealhulgas eakaid ja krooniliste haigustega inimesi. Juhuvalimi testimist on kavas rakendada vaid nii-öelda eesliini töötajate testimiseks, kes võivad nakkust edasi kanda riskirühmade patsientidele, st tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajad ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavad töötajad.

Möödunud nädalal toimus Garage48 ja Accelerate Estonia korraldatud häkaton, kus Taltechi, Tartu Ülikooli teadurite ja paljude teiste nutikate inimeste eestvedamisel valmis Eesti andmeid kuvav koroonakaart. Kaardil on kuvatud andmed Eestis tehtud testide kohta. Kaardil olevad pärinevad Terviseametilt ning praegu on kavas seda uuendata iga päev lõuna paiku. "Tuhat tänu kogu meeskonnale, kelle abil selline kaardirakendus valmis," ütles Kadai. 

Kaardi, millelt leiab ka rahvastikuregistri alusel kuvatud maakondlikud andmed, leiab veebilehelt https://www.terviseamet.ee/koroonakaart

Kahjuks Internet Exploreri brauseris pole leht korrektselt kuvatud.

Lähipäevil käivitub 8 Eesti linnas perearsti saatekirja alusel tasuta koroonaviiruse laiendatud testimine.

Esimene drive-in põhimõttel tegutsev proovivõtukoht avatakse Tallinnas, järgnevatel päevadel avatakse sellised testimiskohad ka Tartus, Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Narvas, Paides ja Kohtla-Järvel. Haigestumisel peavad inimesed helistama oma perearstile, kes hindab patsiendi koroonaviiruse testimise vajadust vastavalt terviseameti protokollile.

Sümptomite (köha, palavik) avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kust antakse käitumisjuhised. Koroonaviirusega seotud küsimustele on ööpäevaringselt avatud tasuta häirekeskuse infotelefon 1247. Haiglates ja hooldekodudes on alates eilsest telefoniteel võimalik vestelda hingehoidjaga.

Hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.  

Testi vajalikkust hindab arst ning seda tehakse tervislikel näidustusel. Kui inimene haigestub, siis peaks ta igal juhul püsima kodus ja võimalusel teavitama haigestumisest inimesi, kellega ta on olnud viimastel päevadel lähikontaktis. Kergete sümptomitega, nagu köha, väike palavik, tuleb püsida kodus ja vajadusel leevendada sümptomeid soovitatavalt käsimüügiravimitega.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD