Viimase ööpäeva jooksul lisandus 18 positiivset koroonatesti tulemust, neist pooled laekusid Ida-Virumaale.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1271 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 18 testi tulemus osutus positiivseks, edastas terviseamet.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Ida-Virumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati üheksal inimesel. Harjumaale laekus seitse uut positiivset testitulemust, üks nakatunu lisandus ka Võrumaale ja Jõgevamaale.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 12,5.

Neli Ida-Virumaa haigestunut on Estonia kaevanduse töötajad, neist üks elab väljaspool Ida regionaalosakonna tegevuspiirkonda ning temaga suhtleb edasi terviseameti Lõuna regionaalosakond. Kolm nakatunut on seniste Estonia kaevanduse koldega seotud haigestunute lähikontaktsed, kahel juhul sai inimene nakkuse reisilt naasnud tuttavalt.

Estonia kaevanduse koldega on kokku seotud 47 haigusjuhtu, viirus hakkas kaevanduse töötajatele ja nende lähikontaktsetele levima kahelt meelelahutusasutuses Jõhvi Kelder viibinud kaevanduse töötajalt. Kuna esimesed kaks Jõhvi Keldris nakatunud töötajat lähevad arvestuslikult Jõhvi Keldri kolde arvestusse, on Estonia kaevanduse koldega seotud hetkel 45 koroonaviiruse juhtu. 

Ida-Virumaa Jõhvi Keldri koldega on tänaseks kokku seotud 15 baari külastajat, kellest kaks on Estonia kaevanduse töötajad.

Ojamaa kaevanduse koldega on seotud hetkel seitse inimest.

Kokku jälgib terviseameti Ida regioon seoses COVID-19 leviku takistamisega enam kui 600 inimest.

Seitsmest viimase ööpäeva lisandunud Harjumaa nakatunust üks sai viiruse lähikontaktist haigestunuga, ülejäänud juhtumite asjaolud on hetkel selgitamisel.

Perioodil 26.-27. august lisandunud Harjumaa seitsmest juhust kolm said nakkuse Euroopa Liidu riigist viiruse kaasa toonud inimeselt, kahel juhul oli nakatumise allikaks haigestunud pereliige ning ühel juhul leidis nakatumine aset töökohal. Ühe sel perioodil tuvastatud Harjumaa nakatumise asjaolud on siiani teadmata.

Võrumaa juhtum on seotud reisimisega, Jõgevamaa uue haigusjuhu puhul on tegemist nakatunu lähikondsega.

28. augusti hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 12 inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Möödunud ööpäeva jooksul sai haiglast koju üks inimene, avati kolm uut koroonaviiruse juhtu.

Haiglates on lõpetatud 406 COVID-19 haigusjuhtumit  393 inimesega.

Tänase seisuga on tervenenud 2076 inimest. Neist 1578 inimese ehk 76 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 498 inimese ehk 24 protsendi puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on kokku tehtud üle 146 000 esmase testi, neist 2343 ehk 1,6 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) neljapäeval avaldatud andmetest selgub, et 2019. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 55,9 protsenti uuringule kutsutavatest naistest ning jämesoolevähi sõeluuringul 53,7 protsenti kutsutavatest meestest ja naistest, kusjuures vähi sõeluuringutel osalemine on kasvanud.

Rinnavähi sõeluuringule oodatakse iga kahe aasta järel naisi vanuses 50–69, kellel ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ja kes ei ole viimase 12 kuu jooksul käinud mammograafia uuringul. Eelmisel aastal oodati rinnavähi sõeluuringule 77 928 naist, kellest uuringule tuli 43 558 ehk 55,9 protsenti uuringule kutsutavatest. 2018. aastal osales uuringul 52,8 protsenti. Kõige kõrgem osalus oli 2019. aastal 50-aastaste naiste seas – 59,0 protsenti. Maakondadest oli suurim osalus Saare maakonnas 68,4 protsendiga, Järva maakonnas 66,5 protsendiga ja Hiiu maakonnas 63 protsendiga.

Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse iga viie aasta järel naisi vanuses 30–55, kellel ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki. Eelmisel aastal oodati emakakaelavähi sõeluuringule 56 659 naist, kellest uuringule tuli 26 094 ehk 46,1 protsenti uuringule kutsutavatest. 2018. aastal osales uuringul 45,3 protsenti. Kõige kõrgem osalus oli 2019. aastal 50‑aastaste naiste seas – 49 protsenti. Maakondadest oli suurim osalus Lääne-Viru maakonnas 54,5 protsendiga, Pärnu maakonnas 53,5 protsendiga ja Lääne maakonnas 52,4 protsendiga.

Jämesoolevähi sõeluuringule oodati 2019. aastal mehi ja naisi vanuses 60, 62, 64 ja 66, kellel ei olnud diagnoositud jämesoolevähki ega varem käinud sõelkoloskoopia uuringul. Eelmisel aastal oodati jämesoolevähi sõeluuringule 68 050 meest ja naist, kellest uuringule tuli 36 522 ehk 53,7 protsenti uuringule kutsutavatest. 2018. aastal osales uuringul 50,1 protsenti. Kõige kõrgem osalus oli 2019. aastal 66-aastaste meeste ja naiste seas – 56 protsenti. Maakondadest oli suurim osalus Võru maakonnas 66,7 protsendiga, Põlva maakonnas 64,5 protsendiga ja Jõgeva maakonnas 63,7 protsendiga.

TAI juhib tähelepanu, et 2020. aasta sõeluuringu sihtrühma kuuluvatel inimestel on veel võimalik osaleda sõeluuringul kuni 2021. aasta jaanuari lõpuni. Tänavu oodatakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970. Emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1965, 1970, 1975, 1980, 1985 ja 1990. Jämesoolevähi sõeluuringule oodatakse nii mehi kui naisi sünniaastatega 1952, 1954, 1956, 1958 ja 1960. Varakult avastatud vähk ja vähieelsed muutused on paremini ravitavad.

Jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega. Kehtiva ravikindlustusega inimeste sõeluuringu eest tasub Eesti Haigekassa.