Alates esmaspäevast alustab tööd häirekeskuse infotelefon 1247, mis hakkab jagama informatsiooni koroonaviirusega seotud küsimustes, telefon töötab ööpäevaringselt ja on helistajatele tasuta.

Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela sõnul on avatava telefoni esmane eesmärk vähendada nii hädaabinumbri 112 kui ka perearsti nõuandetelefoni 1220 ja teiste infotelefonide koormust. Viiruseleviku tõkestamine on toonud kaasa terve rida elukorralduslikke muutusi, mille kohta saab infot numbrilt 1247.

"Möödunud neljapäevast kerkis ööpäevas koroonaviiruse kahtlusega kiirabikõnede arv neljakordseks. Kui sellele liita veel pöördumised, mis kiirabi reageerimist siiski ei vajanud, tegeleb Häirekeskus umbes ööpäevas umbes 800 kõnega, mille sisuks on moel või teisel koroonaviirus. Sellele on lisandunud infopäringud, mis puudutavad Eestis kehtivad eriolukorda," kirjeldas häirekeskuse peadirektor.

Siseminister Mart Helme sõnul on ülioluline, et kriitilises olukorras saaksid inimesed vajalikku informatsiooni usaldusväärsest allikast ja kiiresti. "Arvestades seda, et valitsuse poolt kehtestatud eriolukord ja koroonaviiruse levik tekitavad paljudes Eesti inimestes hulganisti küsimusi, mis pole otseselt tervisega seotud, siis pidasime vajalikuks Avada häirekeskuse infotelefoni just nendele küsimustele vastuste saamiseks," ütles siseminister. "Julgustan kõiki numbrile 1247 helistama, et saada aja- ja asjakohast infot ning käitumisjuhiseid eriolukorras toimetulekuks ja viiruse leviku peatamiseks," ütles Helme.

Numbrilt 1247 hakkab infot saama erinevates koroonaviirust ja selle levikut puudutavates küsimustes. See ei puuduta meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni. Meditsiinialaste nõuannete ja perearsti konsultatsiooniks tuleks endiselt valida number 1220, kus kõnele vastavad meditsiinilise väljaõppega inimesed. Kui on vaja kiirabi kutsuda, tuleks jätkuvalt helistada 112. 1247 fookuses on kõik need teemad, mida 112 ja 1220 ei kata.

"Teeme kõik endast  oleneva, et inimeste oluliselt suurenenud infovajadus elukorralduslike muudatuste kohta saaks vastuse häirekeskuse infonumbrilt 1247. Ühtlasi palume siiski mõistmist ja kannatlikkust," ütles Alvela.

Häirekeskus on kogunud erinevatest asutustest ülevaate sellest, millised on inimeste infovajadused koroonaviirusega seoses nende kanalites ning asutused tagavad selle, et neid puudutav info muudatustest jõuab infonumbrile 1247. 

Infotelefoni avamise otsuse tegi terviseamet ja teenust hakkab osutama häirekeskus. See on esimene kord, kui riik võtab kasutusele inimeste infovajaduse leevendamiseks numbri 1247. Telefoni teenindamise tehnoloogilise poole on välja töötanud siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Telefoninumber töötab ööpäevaringselt ja seda hakkavad häirekeskuse ruumides teenindama kriisi lahendamisega mitteseotud siseturvalisuse valdkonna töötajad, teiste avaliku sektori asutuste töötajad ja naiskodukaitsjad. 

Terviseameti teatel on Eestis kõik koroonaviiruse patsiendid kodusel ravil – välja arvatud kaks.

Need kaks inimest on rahuldavas seisus ning pole haiglas intensiivraviosakonnas, vaid isolaatoris, ütles Ragnar Vaiknemets terviseametist.

Koroonaviirusesse nakatunutest 80 protsenti põeb haiguse läbi kergelt, 10-15 protsenti võivad vajada intensiivravi ning 2 protsenti juhtudest võivad lõppeda surmaga – tegemist on riskirühmadega, kuhu kuuluvad eakad, nõrgenenud vastupanuvõime ja krooniliste haigustega inimesed.

Kõige ohustatum rühm on üle 60-aastased inimesed. Selles vanuses olevad töötavad inimesed peaksid võimalusel tegema kaugtööd. Kõigil enam kui 60-aastastel inimestel soovitab terviseamet vältida rahvarohkeid kohti, püsida võimalusel kodus ja vältida igal juhul kokkupuuteid haigustunnustega inimestega ning vähendada lävimist lastega, kelle puhul avalduvad koroonaviiruse tunnused reeglina kergelt, kuid viiruse levitamisel on nad ohuks eelkõige eakatele sugulastele.

Koroonaviiruse leviku trend maailmas on vähenemas – näiteks Hiina on langustrendis ja Lõuna-Korea stabiliseerumas. Arvestades viiruse kohapealset levikut lisandub terviseameti hinnangul Eestis kindlasti veel haigestunuid.

Tervisamet ei pea enam ka otstarbekaks jagada riike koroonaviiruse leviku mõttes riskipiirkondadeks, sest viirus on levinud igasse Euroopa Liidu liikmesriiki. Praeguseks on kõrge risk nakatumiseks igal pool rahvarohketes kohtades, seetõttu soovitab amet vältida reisimist ja rahvarohketes kohtades viibimist.

Eesti peamine fookus on vältida viiruse levikut riskirühmade seas, nagu eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed. Jätkuvalt on oluline elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmine. Terviseameti riskihinnangu seisukohalt on haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus keskmine.

Terviseamet lähtub oma riskihinnangus WHO ja ECDC andmetest, riskihinnangutest ja -analüüsidest ning prognoosist.

Välismaalt saabunutel ja nakatunuga kontaktis olnud isikutel tuleb 14 päeva jooksul püsida kodus, vältida kontakte teiste inimestega ja jälgida oma tervist. Haigussümptomite, nagu palaviku, köha ja nohu leevendamiseks soovitab terviseamet sümptomaatilist ravi käsimüügiravimitega. Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada 112.

Sümptomite avaldumisel ei ole õige minna perearsti vastuvõtule ega haigla erakorralise meditsiini osakonda. Haigustunnused on paljudel viirushaigustel sarnased ning haigena ringi liikudes on oht nakatada teisi.

Koroonaviiruse riigisisese leviku tingimustes on väga suur võimalus tervishoiuasutuse järjekorras viirusesse nakatuda ka sellisel inimesel, kellel viirust varem ei olnud.

Terviseametil, kiirabil ja haiglatel on ülevaade nii olukorrast kui ka patsientide seisundist.

Oluline on jätkuvalt järgida hoolikalt hügieenireegleid, nagu kätepesu, kaitstud köhimine, aevastamine ja nuuskamine ning kätlemise ja kallistamise vältimine. Vältida tuleb ka reisimist ja püsida haiguse korral kodus.

Terviseamet tänab kõiki asutusi, kohalikke omavalitsusi ja ettevõtteid, kes on omalt poolt erinevate meetmete rakendamisega kaasa aitamas viiruse leviku piiramisele.

Terviseameti staap töötab alates 28. jaanuarist, veebruari keskelt hakkas staap tööle igapäevaselt kella 9–21. Ametkondlikuks kasutamiseks on terviseametil  24/7 staabivalve ja epidemioloogiline konsultatsioon. Terviseamet monitoorib iga päev olukorda maailmas ja võrdleb seda Eestiga, jälgib iga päev iga nakatanu tervislikku seisundit neile helistades ning nõustab patsiente ja nende lähedasi.