Rahandusminister Martin Helme sõnul valmistab riik koroonaviiruse mõjude vähendamiseks ette 1,5 kuni 2 miljardi euro suurust meetmete paketti.

"Meie analüütikud hindasid nii mõõdukat kui ka raskemat riskistsenaariumi ja seda, mida see tähendab majanduskasvule ning maksulaekumistele. Mõõduka riski puhul Eesti majandus sellel aastal ei kasva. Raskema stsenaariumi puhul on võrreldes senise prognoosiga majanduslangus kuni 5 protsendipunkti ehk 2-protsendise reaalkasvu asemel tuleb 3-protsendine miinus," ütles Helme pressiteate vahendusel.

"Valitsuse selge eesmärk on omapoolsete meetmetega tagada, et negatiivne stsenaarium ei realiseeruks. Selleks, et suuremaid kahjusid majandusele vähendada ja kiirendada kriisist välja tulemist, oleme valmis majandust eelarvest täiendavalt stimuleerima," lisas Helme. "Näiteks kaalume siin nii püsivaid kui ajutisi maksulangetusi, riikliku krediidigarantiid ja töötuskindlustuse tingimuste leevendamist."

"Peame arvestama nii lisanduvate kuludega, mis on tingitud haigusega võitlemisest kui maksulaekumiste vähenemisega. Lisaks soovime teha mitmeid maksusoodustusi, mis aitavad inimesi ja ettevõtteid raskest ajast üle. Kogu meetmepaketi maksumus on kokku 1,5 kuni 2 miljardit eurot ja meil on välja töötamisel meetmed nii lühikeses kui keskpikas perspektiivis," lisas rahandusminister. 

Järgmise nädala alguses töötatakse komisjoni jaoks välja konkreetsed meetmed ja lahendusettepanekud koos nende võimaliku maksumuse ning rakendamiseks vajalike protseduuridega.

Sotsiaalministeeriumi haldusalas töötakse välja tööturu ja haigekassa meetmete pakett, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas ennekõike Kredexiga seotud meetmete pakett ettevõtetele ning rahandusministeerium tegeleb maksude alandamise, ajatamise temaatika ning eelarveliste vahendite arvutamisega.

Töögruppi kuuluvad lisaks rahandusministrile majandus- ja taristuminister Taavi Aas, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu, sotsiaalminister Tanel Kiik, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, lisaks eksperdid rahandusministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, sotsiaalministeeriumist, Kredexist, töötukassast, riigikantseleist ja Eesti Pangast.

Sotsiaalminister Tanel Kiik märkis reedel valitsuse pressikonverentsil, et hommikuse seisuga on Eestis 41 koroonaviirusesse nakatunut.

"Täna on lisandunud ka inimesed Saaremaalt. Lisainfo tuleb peagi terviseametilt," märkis ta.

Kiige sõnul tänasel päeval need inimesed tavarežiimis ravil. 

Neljapäeval kuulutas valitsus Eestis välja eriolukorra.

Terviseameti labor tuvastas neljapäeval 24 koroonaviirusesse nakatunut, kokku on haigus Eestis seni tuvastatud 41 inimesel.

Nakatunuid on piirkonniti Harjumaal 21, Saaremaal 16 ja Tartumaal 4. Terviseamet tegeleb kontaktsete väljaselgitamisega.

Neljapäeval tehti 120 analüüsi,  alates 31. jaanuarist on kokku tehtud 584 COVID-19 testi. Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu haigla laborites.

Koroonaviiruse proov võetakse tervishoiutöötaja otsuse alusel, kes lähtub analüüsivajaduse määramisel juhudefinitsioonist ehk ilmnenud sümptomitest ja sellest, kas inimene on hiljuti viibinud haiguse leviku riskipiirkonnas või võib olla kokku puutunud koroonaviiruse kandjaga.

Terviseamet lähtub oma riskihinnangus WHO ja ECDC andmetest, riskihinnangutest ja -analüüsidest ning prognoosist. Võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) soovitusi on tervisameti hinnangul koroonaviiruse kõrge riski piirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Keskmise riski piirkonnad on Saksamaa, (Nordhein-Westfalen, Baden-Wuerttemberg ja Baieri liidumaa), Prantsusmaa (Auvergne-Rhône-Alpes, Bourgogne-Franche-Comté, Grand Est, Hauts-de-France, Ile-de-France), Tirooli suusakuurordid Austrias, Hispaania (Madriid, Kataloonia ja Baskimaa), Jaapan ja Singapur. Risk nakatumiseks on kõrge inimestele, kes viibivad riikides, kus on laialdane kohapealne levik.

Koroonaviiruse analüüsi saab edukalt teha inimesele, kel on haigussümptomid juba ilmnenud – enne haigusnähtude nagu köha, palavik ja hingamisraskused tekkimist annab analüüs suure tõenäosusega valenegatiivse tulemuse.

COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid. Viirus levib peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.