EESTI ELU

Bussiliikluse korraldus eriolukorra ajal Põlva- ja Võrumaal

Võru Bussijaam FOTO: Aigar Nagel

Kagu Ühistranspordikeskus annab teada, et hetkel on veel kõik Põlva- ja Võrumaa bussid käigus vastavalt sõidugraafikutele. Ka need liinid, mille käigusolekupäevadeks on märgitud „koolipäevad“, on praeguse seisuga esmaspäevast alates käigus.

Erandiks on Võrumaa liin 48A Võru – Kütiorg – Vastseliina – Võru, mida teenindatakse koolivaheajagraafikuga ning liin 48C Vastseliina – Loosi – Tüütsmäe – Vastseliina, mis ei ole ajutiselt käigus.

Palume kõigil sõitjatel, kes tunnevad end pisutki haiglasena, mitte kasutada ühistransporti, et hoida ära võimaliku nakkuse levik kaassõitjatele ja bussijuhile. Kuna viiruse levik meie riigis on väga kiire, palume sõitjatel teha ühistranspordiga üksnes hädavajalikke sõite ning võimalusel olla kodus ja hoida oma tervist.

Võru linna- ja lähiümbruse bussidel tehakse sisenemiskorras muudatus ning sisenemine ja väljumine toimub bussi keskmise ukse kaudu. Bussijuhi ala nendes bussides on lindiga piiratud ning sinna sisenemine on keelatud. Valideerimist nendes bussides ajutiselt ei toimu. Bussides on vastavad informatiivsed sildid.

Maakonnabussides on bussijuhil õigus piirata lindiga esimene istmerida ning sõitjate kasutuses on istmed alates teisest istmereast. Valideerimisel on bussijuhil õigus valideerida sõitjaid ise, vähendamaks juhi ja sõitja vahelist suhtlust. Järgige sellekohaseid bussijuhi suuniseid.

Kuigi hetkel on kõik liinid töös, on lähiajal võimalik väljumiste vähendamine. Kagu Ühistranspordikeskus avaldab sellekohase informatsiooni oma kodulehel ning sõiduplaanikeskkonnas www.peatus.ee vastavate liinide märkuste real jooksvalt.

Palume jälgida informatsiooni. Infot saab küsida ka AS Hansa Bussiliinid Võrumaa osakonna infotelefonilt 52 60065 ja Põlvamaa liinide osas AS GoBus´i infotelefonilt 6404000.

Eestis on koroonaviirusesse nakatunud 109 inimest

Uue koroonaviiruse tuvastatud nakkusjuhtumite arv maailmas oli laupäeval kella 8.30-ks Eesti aja järgi kerkinud maailmas 140 865-ni, surnud on COVID-19 tagajärjel 5387 inimest, teatas Hongkongi ajaleht China Morning Post riikide ametlikele andmetele viidates.

Terveks on sellest tõvest saanud üle 70 000 inimese. 

Reede sama ajaga võrreldes on haigestunute arv suurenenud enam kui 11 000 ja surnute arv 456 võrra. 

Laborid tuvastasid reedel 68 koroonaviirusesse nakatunut, mis tähendab, et kokku on haigus Eestis seni tuvastatud 109 inimesel.

Haigusjuhtudest 54 (50%) on Harjumaal, 31 (28%) Saaremaal, 9 (8%) Võrumaal, 6 (7%) Tartumaal, 6 (6%) Pärnumaal ja 3 (6%) Virumaal. Terviseamet juhib tähelepanud, et maakondlik jaotus on tehtud labori esmaste andmete alusel ehk ei ole seotud rahvastikuregistri elukoha andmetega ja sellest tulenevalt võib maakondlik jaotus järelkontrolli käigus muutuda.

Kõik nakatunud on kodusel jälgimisel ja haiglaravi ei vaja neist reedeõhtuse seisuga keegi. Esimene haigestunud patsient on haiglast välja kirjutatud.

Alates 31. jaanuarist on kokku tehtud  843 COVID-19 testi. Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus terviseameti, Tartu Ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu haigla laborites.

Koroonaviiruse proov võetakse tervishoiutöötaja otsuse alusel, kes lähtub analüüsivajaduse määramisel juhudefinitsioonist ehk ilmnenud sümptomitest ja sellest, kas inimene on hiljuti viibinud haiguse leviku riskipiirkonnas või võib olla kokku puutunud koroonaviiruse kandjaga. Terviseamet lähtub oma riskihinnangus WHO ja ECDC andmetest, riskihinnangutest ja -analüüsidest ning prognoosist. Võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) soovitusi on tervisameti hinnangul koroonaviiruse kõrge riski piirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Keskmise riski piirkonnad on Saksamaa, (Nordhein-Westfalen, Baden-Württemberg ja Baieri liidumaa), Prantsusmaa (Auvergne-Rhône-Alpes, Bourgogne-Franche-Comté, Grand Est, Hauts-de-France, Ile-de-France), Tirooli suusakuurordid Austrias, Hispaania (Madrid, Kataloonia ja Baskimaa), Jaapan ja Singapur. Risk nakatumiseks on kõrge inimestele, kes viibivad riikides, kus on laialdane kohapealne levik.

Koroonaviiruse analüüsi saab edukalt teha inimesele, kel on haigussümptomid juba ilmnenud – enne haigusnähtude nagu köha, palavik ja hingamisraskused tekkimist annab analüüs suure tõenäosusega valenegatiivse tulemuse.

COVID-19 sümptomid sarnanevad gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid. Viirus levib peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on valitsus otsustanud kehtestada Eestis eriolukorra ning rakendada erimeetmeid näiteks on alates esmaspäevast viiakse õppetöö üle üle kaug- ja koduõppevormile. Kõik avalikud kogunemised on keelatud ja kuni 1. maini suletakse muuseumid ja kinod ning teatrietendused, kontserdid ning konverentsid keelatakse. Spordivõistlused on keelatud 1. maini. Piiridel kehtestatakse sanitaarkontroll. Lisaks peatub kruiiside müük Tallinn-Stockholm-Tallinn liinile. Raamatukogud jäävad avatuks piiratud ulatuses.

 

Euroopa Liit plaanib eraldada 37 miljardit koroonakriisi tarbeks

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku eraldada ühtekuuluvuspoliitika raames 37 miljardit eurot koroonaviiruse kriisiga toimetulekuks.

Selleks teeb komisjon ettepaneku loobuda käesoleval aastal kohustusest nõuda liikmesriikidelt struktuurifondide kasutamata eelmaksete tagasimaksmist, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

See moodustab 7,9 miljardit eurot Euroopa Liidu (EL) eelarvest, mida liikmesriigid saavad kasutada 29 miljardi euro suuruse struktuurifondidest rahastamise täiendamiseks üle EL-i.

See suurendab tulemuslikult investeeringute mahtu 2020. aastal ning aitab võtta kiiresti kasutusele ühtekuuluvuspoliitika 2014.–2020. aasta programmide raames seni eraldamata 40 miljardit eurot.

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles ettepanekut kiiresti heaks kiitma, et selle saaks järgmise kahe nädala jooksul vastu võtta.

Lisaks teeb komisjon ettepaneku laiendada EL-i solidaarsusfondi kohaldamisala, lisades sellesse ka rahvatervise kriisi, et võtta see vajaduse korral kasutusele kõige rängemini kannatanud liikmesriikide jaoks. 2020. aastal on kasutada kuni 800 miljonit eurot.

COVID-19 on nüüdseks jõudnud kõikidesse liikmesriikidesse ning kujutab endast tõsist rahvatervisealast hädaolukorda nii inimeste, ühiskonna kui ka majanduse jaoks, märkis komisjon.

See on EL-i jaoks ka suur majandusšokk. Seetõttu tutvustab komisjon reedel Euroopa koordineeritud samme COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks.

Peamised eelarvemeetmed koroonaviiruse tõkestamiseks tulevad liikmesriikide riigieelarvetest. EL-i riigiabi eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel võtta kiireid ja tulemuslikke meetmeid, et toetada kodanikke ja ettevõtjaid, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE), kes on COVID-19 puhangu tõttu majandusraskustes.

Liikmesriigid võivad kavandada kooskõlas kehtivate EL-i normidega ulatuslikke toetusmeetmeid. Esiteks võivad nad võtta meetmeid, nagu palgatoetused ning äriühingu tulumaksu ja käibemaksu maksete või sotsiaalmaksete peatamine.

Lisaks võivad liikmesriigid anda tarbijatele otsa rahalist toetust, näiteks tühistatud teenuste või piletite eest, mida asjaomased ettevõtjad ei hüvita. Samuti võimaldavad EL-i riigiabi eeskirjad liikmesriikidel aidata ettevõtjatel toime tulla likviidsuspuudujäägiga ja anda neile kiireloomulist päästmisabi.

Lisaks võimaldab Euroopa Liidu toimimise leping liikmesriikidel kompenseerida äriühingutele erakorralisest olukorrast tingitud kahju, kaasa arvatud näiteks lennundus- ja turismisektoris.

Komisjon on valmis koostööks liikmesriikidega, et tagada COVID-19 puhangu tõkestamiseks vajalike riiklike toetusmeetmete võtmine õigeaegselt ja kooskõlas EL-i eeskirjadega.

Komisjon toetab liikmesriike, kasutades eelarveraamistikus ette nähtud täielikku paindlikkust, et liikmesriigid saaksid rakendada kiireloomulisi meetmeid, mis on vajalikud koroonaviiruse puhangu ohjeldamiseks ja selle negatiivsete sotsiaal-majanduslike mõjude leevendamiseks.

Esiteks leiab komisjon, et COVID-19 pandeemiat saab pidada "valitsuse kontrolli alt väljas olevaks ebatavaliseks sündmuseks". See klausel võib hõlmata erakorralisi kulutusi COVID-19 puhangu ohjeldamiseks, nagu tervishoiukulud ning sihtotstarbelised leevendusmeetmed ettevõtjatele ja töötajatele.

Teiseks soovitab komisjon liikmesriikidelt nõutud eelarvekohandusi kooskõlas EL-i eelarve-eeskirjadega muuta, kui kasv muutub negatiivseks või majandustegevus väheneb järsult.

Komisjon on valmis esitama nõukogule ettepaneku üldise kriisiklausli aktiveerimiseks, et võimaldada üldisemat eelarvepoliitilist toetust. See klausel peataks nõukogu soovitatud eelarvekohandused tõsise majandussurutise korral euroalal või EL-is tervikuna.

Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et tagada oluliste kaupade liikumine üle maismaapiiride. 

Selleks, et kohe aidata väga raskesse olukorda sattunud VKE-sid, kasutatakse EL-i eelarvevahendeid, et riiklikul tasandil võetavate meetmete täiendusena aidata tagada ettevõtete likviidsus.

Lähinädalatel suunatakse EL-i eelarvest 1 miljard eurot tagatisena Euroopa Investeerimisfondi, et motiveerida panku VKE-dele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele likviidsust pakkuma.

"Me peame kaitsma töötajaid töötuse ja sissetuleku kaotuse eest, et vältida mõju kinnistumist. Komisjon on valmis liikmesriike selles toetama, edendades eelkõige selliseid lühendatud tööaja kavasid, täienduskoolituse ja ümberõppe programme, mis on juba varem tõhusaks osutunud," märkis komisjon.

Lisaks kiirendab komisjon Euroopa töötuskindlustuse edasikindlustusskeemi käsitleva seadusandliku ettepaneku ettevalmistamist, et sellega toetada töökohtade ja oskuste säilitamiseks liikmesriikide rakendatavat poliitikat.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD