Eestis on pühapäevahommikuse seisuga koroonaviirusesse nakatunud 135 inimest, mida on 20 võrra rohkem kui laupäeval.

Positiivsetest proovidest on 62 võetud Harjumaal, 37 Saaremaal, 13 Pärnumaal, üheksa Võrumaal, kuus Tartumaal ja kaheksa Virumaal. Alates 31. jaanuarist on Eestis kokku tehtud 971 koroonatesti.

Viiruse kasvavat levikut arvestades ei ole  kergemate sümptomitega patsientide testimine enam otstarbekas, tervishoiuteenuse ressursside säästmiseks ja elutähtsate teenuste tagamiseks keskendutakse riskirühmadele, tervishoiutöötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele.

Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisolekutasemele, mille kohaselt saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. Ka kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele. Sarnasele töörütmile läks paari päeva eest üle ka Ühendkuningriigi tervishoiusüsteem.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) kutsub kõiki korteriühistutes olevaid inimesi märkama oma naabreid ning neid vajadusel abistama.

"Koroonapandeemia paneb meid tõsiselt kogukonnana proovile. See tähendab, et peame iseenda heaolu kõrval märkama neid, kes võivad jääda abita," ütles EKÜL-i juhatuse esimees Andres Jaadla pressiteate vahendusel.

Ka Euroopa elamuorganisatsioon Housing Europe on rõhutanud olukorra tõsidust ning kutsunud üles üksteist abistama. Koroonaviirus ohustab enim vanemaealisi ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesi ning EKÜL-i juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on oluline haigus neist võimalikult eemal hoida.

"Kindlasti  võiks välja selgitada, kas majas elab abi vajavaid inimesi, püüda neid toimuvaga kursis hoida ja aidata," soovitas Mardi.

Et eakad, keda haigus ohustab, ei peaks minema poodi või apteeki, võiks uurida, kas neil on lähedasi, kes saavad vajadusel toitu või ravimeid tuua.

"Kui majas on noori ja terveid inimesi, kes on vajadusel nõus naabrit aitama, võiks vahendada ka nende kontakte. Samuti võiks vahendada kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna kontakte ja selgitada vanemaealistele, kes pole nutiasjades nii kodus, toidukaupade ja toidu kulleriga kojutellimise võimalusi. Nüüdseks on juba ka kontaktivaba kojutellimise võimalus, nii et kulleriga kokku puutuma ei pea," märkis Mardi, kelle sõnul on olukord kõige hullem siis, kui inimesed kaotavad paanikas pea ning jäävad abita. 

"Eriolukorras pole kohta valehäbil, me kõik sõltume täna üksteisest. Oluline on, et jälgiksime eriolukorra juhtide, terviseameti, politsei- ja piirivalveameti ja teiste ametkondade teateid ja käituksime vastavalt," pani Mardi elanikele südamele.

EKÜL-i juhatuse esimees Andres Jaadla soovitas varumishulluses siiski mitte ülearu tarbida.

"Kui üks inimene haarab endale poeriiulilt viis leivapätsi ja tema kõrval hakkab teine inimene nutma, sest jäi leivata, siis on midagi väga valesti. Kaubandusketid ja eriolukorra juhid on korduvalt kinnitanud, et toidukaupade puudust pole karta. See tähendab, et osta tuleks ikka ainult niipalju, kui ära tarbitakse." rääkis Jaadla, kes juhib ka EKÜL-i programmi "Väärtustades toitu".

Kriisiolukorraks soovitas Jaadla soetada ainult kauasäilivaid toidukaupu ja seda ka mõistlikkuse piires.

"Paljudel puuduvad kodus suurema toidukoguse õigeks säilitamiseks vajalikud tingimused ja riknenud toiduained rändavad prügikasti. Ometi on sellesama toidu tootmiseks kulutatud väärtuslikku ressurssi," noomis Jaadla ja lisas, et toiduülejääke võiks jagada nendega, kel nappus käes.

"Käitume kogukonnana mõistlikult ja aitame üksteist", võiks olla raske aja moto," märkis Jaadla.