EESTI ELU

Kas valgusreflektorid hoiavad metsloomad Eesti teedelt eemal?

Foto Eesti Jahimeeste Selts

Õnnetustes saavad kannatada nii loomad kui ka inimesed


Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul puutuvad jahimehed iga päev kokku paljude õnnetustega, mille puhul tuleb teelt kõrvaldada seal hukkunud või vigastada saanud suurulukeid.

„Mitme riigi kogemused annavad aluse arvata, et valgustõkke reflektorite kasutamine võiks aidata ka Eestis metsloomadega seotud õnnetusi vähendada. Varem Saksamaal teostatud uuringud kinnitavad, et reflektorite valgusvoog peatab uluki kuniks valgus kaob. Oluline sealjuures on järeldus, et valgustõke ei muuda nende liikumisharjumisi ka aastate möödudes. Soovime järgneva kolme aasta jooksul põhjalikult uurida, kas ja mil määral sellistest reflektoritest siinsetel teedel abi oleks,“ täpsustas Puust.

If Kindlustuse juhatuse liikme Tiit Kolde sõnul on metsloomadega teedel juhtuvad õnnetused kahjuks igapäevane nähtus. Kindlustusselts on aasta jooksul registreerinud rohkem kui 1000 loomale otsasõitu.

„Tegu on väga ulatusliku probleemiga, mistõttu liitusime selle projektiga ka meie. 72% loomadega seotud õnnetustest juhtub kitsedega ja 7% põtradega, nii et need on üsna tõsised avariid, kus kannatada saavad nii metsloomad, autojuhid kui ka kaasreisijad. On vägagi tavapärane, et õnnetus lõpeb looma surmaga, kuid ka autojuhid on saanud sellistes õnnetustes tõsiseid vigastusi või kaotanud elu,“ selgitas Kolde.



Teiste riikide kogemus aitab, kuid vajame ka kohalikku uuringut

Ulukite valgustõkke reflektoreid on kasutatud nii Euroopas kui ka Kanadas ning USA-s. Häid tulemusi on need reflektorid andnud näiteks Saksamaal, kus 2019. aasta seisuga oli paigaldatud enam kui 250 000 reflektorit. Samasuguseid reflektoreid on müüdud näiteks Austriasse, Šveitsi, Hollandisse, Belgiasse, Itaaliasse, Hispaaniasse, Rootsi ja Taani.

Eestis on eesmärk testida kaht peamist tüüpi reflektorit, millest üks kuvab metsloomadele sinist ning teine valget valgust. Autojuhte helkurpostidele paigaldatud reflektorid ei sega, sest need paiknevad piirdepostide väliskülgedel, kus inimesele nähtamatud valguskiired suunatakse teelt eemale.

Kolm aastat vältav uuring annab võimaluse teha vahekokkuvõtteid juba järgmisel kevadel. Oktoobri alguse seisuga on ulukite valgustõkke reflektorid paigaldatud testlõikudele Lääne-Virumaa, Tartu-, Viljandi-, Pärnu-, Põlva- ja Läänemaa nendes piirkondades, kus jahimeeste senise praktika põhjal asuvad kõige ohtlikumad teelõigud. Järgmise kahe kuu jooksul oodatakse projektiga liituma ka teiste maakondade jahiseltse. Praeguse seisuga on projekti valitud 17 testlõiku, millest igaüks on 500–1000 meetri pikkune. Võrdluseks võetakse sama palju samaväärseid testlõike, kus reflektorit ei kasutata.

Reflektorite paigaldamise tähispostidele on kooskõlastanud Maanteeamet, kellele uuringutulemuste kokkuvõtet kolme aasta pärast esitletakse. Seejärel on võimalik hinnata, kas ja mil määral on selliste reflektorite lahendust mõistlik Eestis ka laiemalt kasutada. Uuringu metoodikat ja selle sisulist läbiviimist koordineerib Eesti Maaülikooli dotsent Tiit Randveer.

Eesti teedel juhtub metsloomadega igal aastal ligi 5000 õnnetust, enamik neist pimedal ajal, mil loomad rohkem liiguvad. Eesti Jahimeeste Seltsi ja If Kindlustuse projekti käigus kavatsetakse Eesti teedele paigaldada kokku enam kui 700 valgustõkke reflektorit. Need reflektorid toimivad nii, et mööduva auto tuled tekitavad teepervele metsa suunas valgusmüüri, mis peaks mõjuma ulukile hoiatavalt ja peatama tema liikumise sõiduteele.

Esmaspäevast saab apteekides gripi vastu vaktsineerida

Esmaspäevast kuni 15. novembrini on taaskord võimalus gripi vastu vaktsineerida valitud apteekides üle Eesti.

Uuendusena toimub sel aastal vaktsineerimine ainult eelregistreerimisega ja kinni tuleb pidada erinõuetest seoses COVID-19 levikuga.

Vaktsineerimist teostatakse tänavu juba kaheksas linnas ja kokku 30 apteegis. Uue linnana lisandus Narva, lisaks saab vaktsineerida Tallinnas, Pärnus, Tartus, Rakveres, Jõhvis, Kuresaares ja Võrus.

Üksi elava pensionäri toetust saab esmaspäeval 89 900 inimest

Sotsiaalkindlustusamet maksab esmaspäeval ligi 89 900 inimesele kokku üle 10,3 miljoni euro üksi elava pensionäri toetust, mis makstakse välja koos oktoobri pensioniga. 

Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juhi Kati Kümniku sõnul on amet seda toetust maksnud neli viimast aastat. „Inimeste teadlikkus toetuse saamise tingimustest on aasta-aastalt kasvanud ja hea meel on selle üle, et ka rahvastikuregistri andmed, mille alusel me seda toetust maksame, on korrektsemad.“ 

„Samas on see endiselt kõige sagedasem põhjus, miks inimene toetusest ilma jääb, sest registris olevad andmed näitavad, et eluruumis elab siiski veel keegi,“ rääkis Kümnik. 

„Enda eluruumi andmeid soovitame kontrollida otse rahvastikuregistrist, kus on näha, kes inimesega samale aadressile veel sisse on kirjutatud. Meie saame küll kinnitada, kas inimene elab rahvastikuregistri andmetel üksi, kuid teiste samal aadressil elavate inimeste kohta täpseid andmeid ei ole meil õigust välja anda,“ rääkis ta. 

Toetuse saajate arv on aasta-aastalt kasvanud. 2018. aastal sai toetust veidi üle 79 800 inimese. Eelmisel aastal oli toetuse saajaid 87 500. 

2020. aasta toetusesaajatest veidi üle 80 200 on need, kes said toetust ka 2019. aastal. „Päris uusi vanaduspensionäre, kes eelmisel aastal ei olnud veel pensionil, lisandus sel aastal toetusesaajate hulka üle 3300. Uusi saajaid, kes möödunud aastal ei elanud rahvastikuregistri andmetel üksi, on üle 6000,“ lisas Kümnik.

Inimesi, kes möödunud aastal toetust said, kuid sel aastal enam saajate hulka ei kuulu, on ligikaudu 5700.

115-eurost toetust makstakse korra aastas neile, kes on ajavahemikus 1. aprillist 30. septembrini vanaduspensionieas, kelle vanaduspension on alla 582 euro ja kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi. Toetust makstakse registrites olevate andmete põhjal ja inimene ise toetuse saamiseks midagi tegema ei pea. 

Toetust on õigus saada ka eestkostjatel ning eestkostetavatel, hooldekodude elanikel ning inimestel, kes vastavad toetuse saamise tingimustele, kuid kellega samale aadressile sisse kirjutatud inimene viibib hooldekodus. Andmed hooldekodus viibimise kohta saab sotsiaalkindlustusamet otse hooldekodudelt.

Lisainfot toetuse kohta saab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt, infotelefonil 612 1360 või e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD