EKRE esimees ja rahandusminister Martin Helme märkis pärast parvlaeva Estonia Discovery-sarja vaatamist, et avalikkusele on laevahuku põhjustest 26 aastat valetatud.

"Sain vaadata Discovery sarja Estoniast. Pole mingit kahtlust, laeva uputas kokkupõrge mingi suure välise objektiga. Juba on pandud keerlema uued jaburad teooriad, kuidas auk võis tekkida merepõhjas olnud kivist või lihtsalt kuidagi ise rebeneda. Võimatu.
Avalikkusele on 26 aastat valetatud, inimesi lolliks peetud ja tunnistajaid lolliks tehtud. Aitab valetamisest! Minu meelest võlgnetakse kõigile neile tunnistajatele, kelle ütlusi on naeruvääristatud või ära kustutatud, vabandus. Ja kõigile hukkunutele ning nende omastele võlgnetakse tõde," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

"Mart Laaril on aeg rääkida, mis ta teab. Rootsi võimudel samuti. Miks tahtis Rootsi vraki kinni katta? Miks tehti maailmas pea pretsedenditu hauarahu lepe, millega keelati vrakile lähenemine? Kas selle pärast, et tegu oli hapuks läinud salaoperatsiooniga ja see suur väline objekt on nende sõjalaev? Rootsi on meist palju pikema demokraatiatraditsiooniga, kõige rohkem hukkus just nende kodanikke. Ma loodan, et tänasel päeval on võimalik välja selgitada, kas piirkonnas viibis mõni nende sõjalaev? Kas mõni Rootsi alus vajas peale Estonia hukku remonti? Oleks vastuvõetamatu, kui uue info valguses jätkuks avalikkuse eksitamine või uurimise takistamine," märkis Helme.

"Estonia seilas Eesti lipu all ja kandis meie riigi nime. Meil on õigus ja kohustus tõde välja selgitada. Loomulikult austades hauarahu ja tehes kooatööd teiste riikidega, aga just see, et Estonia on märg haud 850 inimesele paneb meile kohustuse kogu tõde välja selgitada. Aitab mätsimisest," ütles Helme.

Peaminister Jüri Ratas kinnitas esmaspäeval, et tulenevalt äsja ilmnenud uutest asjaoludest käivitub parvlaeva Estonia huku uus uurimine, mida asub juhtima Eesti.

"Uus tehniline uurimine Estonia huku uute asjaolude kohta tuleb läbi viia," märkis Ratas. "Meie vaates hõlmab tehniline uurimine veealuseid vaatlusi ja sellest oleme informeerinud ka Soomet ja Rootsit," ütles Ratas. 

Telekanalile Discovery Estonia katastroofist dokumentaalfilmi tootnud meeskond leidis sukeldumisel vraki juurde laeva kerest nelja meetri suuruse augu, mida varem varjas osaliselt merepõhi.

"Pole võimalik välistada, et vigastusel on tähendus uppumise käigus," lausu Trondheimis tegutsev meretehnoloogia professor Jørgen Amdahl uues dokumentaalsarjas, mis tuli esmaspäeval välja Discovery voogedastusplatvormidel Põhjamaades.

Dokumentaalsarja "Estonia – leid, mis muudab kõike" tootis produktsioonifirma Monster Discovery Norra tellimusel. Režissöör on Henrik Evertsson.

Parvlaev Estonia lahkus Tallinna sadamast 27. septembri õhtul 1994 ja võttis suuna Stockholmile, kuhu pidi jõudma järgmisel hommikul. Laeva pardal oli 803 reisijat ja 186 meeskonnaliiget.

Avamerele jõudes tabasid laeva mitmemeetritsed lained ning umbes poolel teel Stockholmi, Soomele kuuluva Utö saare lähistel vajus Estonia kreeni ning uppus kiiresti.

Estonia pardal olnud inimestest õnnestus päästa 137, elu kaotas 852 inimest, kellest suurem osa jäi laeva lõksu ja uppus koos sellega. Hukkunutest 501 olid Rootsi kodanikud ja 285 Eesti kodanikud, kokku oli laeval 17 riigi kodanikke.

Eesti, Soome ja Rootsi ühiselt ellu kutsutud laevahuku uurimise komisjoni lõpparuande kohaselt põhjustas katastroofi ränk ilm, mis rebis lahti laeva vöörivisiiri ning sellega seotud rambi, misjärel ujutas vesi üle autoteki.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsitid testidest osutus positiivseks 67 testi tulemus, üle poole neist laekus Harjumaale.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis  2 873 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 67 testi tulemus osutus positiivseks, edastas terviseamet. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 42,89.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 34 inimesel. Ida-Virumaale laekus 13 ning Võrumaale samuti 13, Viljandimaale kaks ning Saaremaale, Läänemaale ja Jõgevamaale lisandus üks uus koroonaviiruse juhtum. Kahel positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Reeglina on sellisel juhul tegemist välismaalasega.

Harjumaa 34 positiivsest tulemusest laekus 24 Tallinnasse. Harjumaa uuest juhtumist 15 on seotud lähikontaktidega – kuuel juhul oli tegemist nakatumisega pereringis, kuuel juhul töökohas ning kolmel juhul läbi muu lähikontakti. Ühel juhul toodi viirus sisse Saksamaalt, ülejäänud juhtumite asjaolud on veel täpsustamisel.

Põhja regionaalosakonna inspektorite jälgimisel on ligi 2000 inimest, kellest 283 on haigestunud. Kokku saab Põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada seitset kollet, millest suurimad on Ida-Tallinna keskhaigla kolle (34 nakatunut, neist 22 on haigla töötajad) ja Läänemere gümnaasiumi kolle, kus on haigestunud 32 inimest. Päästeameti koldega on seotud seitse juhtumit, nakatumisega töökohal kuus ja pereringis samuti kuus juhtumit. Haapsalu nostalgiapäevade koldes on kaheksa nakatunut. Esmaspäevast lisandub teine töökoha kolle, kus on praeguse seisuga kaheksa haigestunut.

Ida-Virumaa uutest juhtumisest viis on seotud nakatumisega pereringis, kahel juhul nakatuti läbi haigestunud tuttavate, ühel juhul toimus nakatumine hooldekodus ning üks nakatumine töökohal. Nelja juhtumi asjaolud on täpsustamisel. Kokku on Ida regiooni tööpiirkonnas kaheksa aktiivset kollet, millest Kohtla-Järve töökoha koldega on seotud seitse, esimese Sillamäe töökoha koldega 13 ja teise Sillamäe töökoha koldega 8 inimest. Tutvuskonna koldega on seotud 30, Tammiku põhikooli koldega 11 ning Kohtla-Järve sünnipäeva koldega viis inimest. Teise Ida-Virumaale pereliikmete ja tuttavate koldega on hetkel seotud kuus inimest (neist üks elab Tallinnas). Kohtla-Järve kesklinna põhikooli koldega on seotud kuus haigestumist (neist kaks nakatunud pereliikmed).

Ida regionaalosakonna jälgimisel on 968 inimest, kellest on haigestunud 187.

Viljandimaale lisandunud ühe juhtumi puhul oli tegemist nakatumisega perekontaktide kaudu, teisel juhul on nakatumise asjaolud veel selgitamisel. Jõgevamaa nakatumise asjaolud on hetkel täpsustamisel. Võrumaale lisandunud juhtumite puhul oli kuuel juhul tegemist nakatumisega töökohal, neljal juhul nakatusid lähikontaktsed ning  ülejäänud juhtumite asjaolud on veel täpsustamisel. Lõuna regiooni tööpiirkonnas on esmaspäeva hommikuse seisuga kolm kollet – 21 inimesega Võru sünnipäeva kolle, 11 inimesega matusekolle ja töökoha kolle 19 inimesega. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses 434 inimest, kellest 57 on haigestunud.

Saaremaal avastatud juhtum on sisse toodud Soomest, Läänemaal positiivse proovi andnud inimese nakatumise asjaolud on veel selgitamisel. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on 167 inimest, kellest 17 on haigestunud.

28. septembri hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 33 inimest, juhitaval hingamisel pole ühtegi patsienti. Koju ei saadetud ühtegi inimest. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kaks.

Haiglates lõpetatud 454 COVID-19 haigusjuhtumit 441 inimesega.

Esmaspäevase seisuga on tervenenud 2513 inimest. Neist 1920 inimese ehk 76,4 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 593 inimese ehk 23,6 protsendi puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on kokku tehtud ligi 208 000 esmast testi, neist 3267 ehk 1,57 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.