Viimase ööpäeva jooksul lisandus 57 positiivset koroonaviiruse testi tulemust, neist 37 laekus Harjumaale.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2 374 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 57 testi tulemus osutus positiivseks, edastas terviseamet. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 33,71.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 37 inimesel. Ida-Virumaale  laekus seitse uut positiivset testi tulemust, Läänemaale kaks, Hiiumaale üks ja Pärnumaale  üks. Üheksal juhul puudus positiivse proovi andnul rahvastikuregistris registreeritud elukoht.

Harjumaale ööpäevaga lisandunud 37 haigusjuhust neljal juhul on tegemist varasemate haigete lähikontaktsetega ning kaheksal  juhul on tegemist Ida-Tallinna keskhaigla töötajatega. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on hetkel veel täpsustamisel. Harjumaa 37 positiivsest proovist 30 laekus Tallinna.

Perioodil 21.-22. september lisandunud haigusjuhtudest oli ühel juhul tegemist Poolast sisse toodud nakkusega, seitsmel juhul oli tegemist varasemate haigestunute kontaktsetega ning kaks  juhtumit olid seotud Ida-Tallinna keskhaiglaga.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel on kuus aktiivset kollet, millest Kadrioru sünnipäeva koldega on seotud 26 ja Tallinna Männi lasteaia koldega kümme, töökoha koldega kuus, perekonna koldega kuus ja  Läänemere gümnaasiumi koldega 19 inimest. Ida-Tallinna keskhaigla  koldes on kolmapäeva hommikuse seisuga 11 nakatunut.

Kokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel 1912 inimest, kellest 235 on haigestunud.

Ida-Virumaale lisandunud seitsme uue juhtumi puhul on kahel juhul tegemist varasemate nakatunute lähikontaktsetega,  kahel juhul nakatuti töökohas, ühel juhul toodi haigus sisse Venemaalt ning ülejäänud nakatumiste asjaolud on veel välja selgitamisel.  Kokku on Ida regioonis viis aktiivset kollet, millest Kohtla-Järve töökoha koldega on seotud seitse, Sillamäe töökoha koldega 11 ja tutvuskonna koldega 29 inimest. Tammiku põhikooli koldes on 11 inimest. Kolmapäeva hommikust lisandus Kohtla-Järve sünnipäeva kolle viie inimesega.  Ida regionaalosakonna jälgimisel on 816 inimest, kellest on haigestunud 149.

Lõuna regioonis on kolmapäeva hommikuse seisuga kolm kollet – Võru sünnipäev 22, Itaalia reisi kolle üheksa ja matuse kolle 11 inimesega. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses 206 inimest, kellest 32 on haigestunud.

Kaks uut Läänemaa nakatunut on seotud Nostalgiapäevade Vanakino üritusega, Hiiumaa juhtum on sisse toodud reisilt Läti-Leedu-Poola. Lääne regionaalosakonnas on jälgimisel 113 inimest, kellest 11 on haigestunud.

23. septembri hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 26 inimest, juhitaval hingamisel on kaks  patsienti. Koju saadeti kaheksa inimest ning üks patsient viidi Ida-Viru keskhaiglast üle teise haiglasse. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati neli.

Haiglates on lõpetatud 442 COVID-19 haigusjuhtumit 429 inimesega

23. septembri seisuga on tervenenud 2388 inimest. Neist 1 818 inimese ehk 76,1 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 570 inimese ehk 23,9 protsendi puhul  on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist. 

Eestis on kokku tehtud üle 194 000 esmase testi, neist 3033 ehk 1,55 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.

President Kersti Kaljulaid, siseminister Mart Helme ja päästeameti peadirektor Kuno Tammearu Pärnus päästeteenistuse aumärgiga 112 inimest, kes on silma paistnud hoolivuse, missioonitunde ja vaprusega inimeste elu ja vara päästmisel või kel on märkimisväärseid teeneid päästevaldkonna arendamisel, edastas amet.

Elupäästja medali sai 70 inimest, nende seas lisaks päästjatele, kiirabitöötajatele ja politseinikele ning teistele päästevaldkonna töötajatele ka 15 eraisikut.

Esmakordselt anti välja elupäästja medali eriklass, mille pälvis Lääne päästekeskuse Pärnu päästekomando päästja Jevgeni Novikov. Elupäästja medali eriklass antakse välja alates neljandast elupäästmisest. Novikov on elupäästja medali saanud 2011., 2015. ja 2017. aastal.

President avaldas lootust, et möödunud aasta on tekitanud olukorra, kus hakkame laiapindsesse riigikaitsesse ja ühiskonna kriisivalmidusse tõsisemalt suhtuma. „Igaks meist võib ootamatult sattuda liiklusõnnetuse, tulekahju, lähedase inimese terviserikke või ka võhivõõra inimese uppumise tunnistajaks. Me ei saa selliseid olukordi kunagi lõpuni ära hoida ega välistada, küll aga nendeks paremini valmis olla,“ lausus riigipea ning nentis, et mida rohkem on ühiskonnas julgeid ja ennastsalgavaid, aga ka teadlikke ja oskuslikke inimesi, seda vähem on kaotatud elusid.

Helme tänas kõiki elupäästjaid, kelle kiire ja professionaalne tegutsemine on tõestus sellest, et Eesti inimesed märkavad, hoolivad ja abistavad. „Eesti on seda turvalisem, mida rohkem iga Eesti inimene ohutu elukeskkonna loomisel osaleb,“ ütles siseminister ja tõdes samal ajal, et igal aastal toimub pea 15 000 päästesündmust ning vee- ja tuleõnnetustes hukkub kokku ligikaudu 80–90 inimest. „Peame suunama veelgi suurema tähelepanu ohuolukordade ja õnnetussurmade ennetamisele,“ lisas Helme.

„Päästeameti tegevuse keskmes on alati inimene, aga samamoodi seisab päästeteenistus ise inimestel. Tunnustuse ja tänu on ära teeninud kõik kutselised, vabatahtlikud ja eraisikutest elupäästjad, aga ka need inimesed ja meie partnerid, kes oma pühendunud tööga on aidanud Eesti elu ohutumaks ja turvalisemaks muuta,“ sõnas päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Aumärkidega tunnustati ühtekokku 112 inimest. Seekordsete elupäästjate hulgas on teiste seas näiteks Emma Semjonova 11-aastane tüdruk, kes aitas põlevast korterist pääseda oma vendadel ja õel ning 72-aastane härra, kes päästis uppumisohust 90-aastase naise. Lisaks elupäästemedalitele anti üle kolm päästeteenistuse kuldristi, 11 päästeteenistuse hõberisti ning 28 päästeteenistuse medalit. Samuti anti üle vabatahtliku päästeala edendaja rändauhind ning päästeameti peadirektori tänukirjad.

Päästeteenistuse kuldristi pälvisid hindamatu panuse eest päästevaldkonda päästeameti nõunik Indrek Ints, Pärnu päästekomando komandopealik Jaanus Saar ning Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Jelena Sibul.

Päästeteenistuse kuldrist antakse ulatuslike ja keerukate päästetööde juhtimise või silmapaistvate teenete eest päästealal, samuti kauaaegse eeskujuliku teenistuse eest päästeasutuses.

Päästeteenistuse aumärke on antud välja alates aastast 1998. Aumärke antakse üle kaks korda aastas.