Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile määruse muudatused, millega suurendatakse väljaspool Tallinna, Tartut ning neid ümbritsevaid omavalitsusi töötavate perearstide rahastust.

Kokku suunatakse arstiabi kättesaadavuse parandamiseks maapiirkondades täiendavalt 2,9 miljonit eurot, mis võimaldab mitmekordistada perearstide seniseid kaugusetasusid.

„Esmatasandi arstiabi on meie tervishoiu vundament. Pingutame koostöös perearstidega, et leida lahendusi perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks üle Eesti. Mitmed perearstide tööd toetavad ja kvaliteetse arstiabi kättesaadavust parandavad uuendused käivituvad juba sellel aastal,“ ütles Eesti Haigekassa nõukogu esimees, sotsiaalminister Tanel Kiik.

Kavandatud muudatusega mitmekordistatakse seniseid perearstide kaugusetasusid ning laiendatakse kaugusetasu saajate ringi kõigile perearstidele, kes tegutsevad väljaspool suuremaid keskusi. Väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega piirnevaid valdasid töötavatele perearstidele hakatakse senise 196,55 euro asemel maksma igakuist lisatasu 823,41 euro ulatuses. Lähimast haiglast enam kui 40 kilomeetri kaugusel või saarel töötavale perearstile hakatakse maksma igakuist lisatasu senise 563,15 euro asemel 1646,82 eurot. Muudatuse tulemusena hakkab täiendavat kaugusetasu saama senise 179 perearsti asemel 400 nimistuga perearsti. 

Kaugusetasu maksmise eesmärk on tagada esmatasandi arstiabi kättesaadavus väljaspool suuremaid keskusi. Kaugusetasuga kaetakse asukohast tulenevad lisakulud, et täiendavalt motiveerida perearste maapiirkondadesse tööle asuma.

"Eesti inimeste jaoks on perearstiabi kättesaadavuse säilimine kõigis Eesti piirkondades eluliselt tähtis ja mul on väga hea meel, et seda on nüüd teadvustatud ka riigi tasandil ning astutud eluliselt olulisi samme perearstiabi kriisi lahendamiseks ning selleks, et perearstid oleks motiveeritud väljaspool suurlinnu oma tööd jätkama või ka alustama," ütles Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi.

Eesti Haigekassa esmatasandi teenuste juhi Külli Fridemanni sõnul on perearstiabis sellel aastal kavas ka mitmeid teisi uuendusi. „Üle Eesti rajatakse uusi tervisekeskusi, laienevad perearstide e-konsultatsiooni võimalused. Perearstid saavad eriarstidega e-konsultatsiooni teel nõu pidada juba 23 erialal,“ ütles Külli Friedemann. „Sellest aastast võimaldame väljaspool Tallinna ja Tartut töötavatel perearstidel, kes plaanivad nimistust loobuda, nt pensionile jääda, võtta lisatasu eest nimistu üleandmise eesmärgil enda kõrvale tööle peremeditsiini residendi või nimistuta perearsti. Lisaks on arstide koormuse leevendamiseks võimalik võtta tööle osalise tööajaga teine pereõde.“

Aprilliks jõuab perearstide kasutusse uus tarkvaralahendus, mis toetab kliiniliste otsuste tegemist. Otsustustugi toob arsti töölauale personaalsed soovitused konkreetse patsiendi ravimiseks, viies kokku arsti meditsiinilised teadmised ja elektroonses haigusloos olevad inimese terviseandmed, võimaldab hoida kokku arsti aega ja olemasolevad terviseandmed patsiendi tervise heaks paremini tööle panna.

Perearstiabi kättesaadavuse ja peremeditsiini teenuste kvaliteedi tõstmisele suunatud tegevused lähtuvad 2019. aasta 19.  märtsil Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Haigekassa, sotsiaalministeeriumi ja terviseameti vahel sõlmitud koostööleppes seatud eesmärkidest. 

56 protsenti üle 45-aastastest inimestest kardavad, et nad on tööle kandideerimiseks liiga vanad, samuti kardavad inimesed kandideerimisel liiga tihedat konkurentsi ja teadmatust, kui palju nad uuel töökohal palka hakkaks saama, selgub tööandja turunduse- ja värbamisagentuuri Brandem Baltic OÜ värskest kandideerimiskäitumise uuringust

Uuringust selgus, et aastas kandideerib tööle üle 42 protsenti tööealistest inimestest ehk ligi 300 000 inimest. Samal ajal kui tööandjad kurdavad kandidaatide vähesuse üle, kardavad 43 protsenti inimestest kandideerimisel liiga tihedat konkurentsi pakutavale ametikohale. Üle poolte inimestest kardab, et ei vasta tööpakkumises toodud nõudmistele ja 40 protsendil on hirm teadmatuse ees, kui palju ta uuel kohal palka hakkaks saama. 

Brandemi tegevjuhi Marie Evarti sõnul ei ole praegusel Eesti tööturul kandidaatide hirmudel väga sageli alust. „Enamikes valdkondades ja piirkondades ei vali mitte tööandja töötajat, vaid vastupidi, jõupositsioonil on töötaja. Värbamisprotsess ei ole võistlus, kus parim töötaja võidab töökoha. Tööandja otsib omale sobivaimat, mitte parimat töötajat ja töötaja otsib sobivaimat tööandjat. On täiesti loomulik, et sobiva koosluse leidmiseks on vaja omavahel tuttavaks saada paljudel kandidaatidel ja tööandjatel. Kui keegi peaks midagi kartma, siis pigem tööandja seda, et kandidaat ei võta tema pakkumist vastu,” lisas Evart.

Ta tõi ühe murekohana välja ka tööandja ja kandideerijate ootuste lahknemise, mis saab tihti alguse sellest, millist infot tööandjad tööpakkumistes ja karjäärilehtedel kandidaatidele jagavad. “Kui ideaalse töötaja ootuses lisavad tööandjad oma tööpakkumistesse nõudmisi, mis päriselus ei ole kas hädavajalikud või mida saaks töökohal kergesti juurde õppida, siis jätavadki paljud tööpakkumisele kandideerimata,“ sõnas Marie Evart.

Vanusegruppide kaupa olid hirmud kandideerimisel erinevad. 16-44-aastaste hulgas kardeti kandideerimisel kõige rohkem seda, et ei vastata töökuulutuses välja toodud nõudmistele ja teisel kohal oli hirm suure konkurentsi ees. 

Üle 45-aastased seevastu kartsid, et nad on kandideerimiseks liiga vanad ja hirm konkurentsi ees oli 23 protsendiga alles neljandal kohal. Kõige vähem tekitab kandideerimisel vanematele inimestele hirmu negatiivne tagasiside ja liigne noorus.

Brandemi kandideerimiskäitumise uuringus koguti osalejatelt andmeid veebruaris ja märtsis 2020. aastal ning selles osales 3711 inimest üle Eesti.