Julianus Inkasso andmeil on 2020. aasta veebruari seisuga Eesti eraisikutel teada vähemalt 234 085 aktiivset maksehäiret kogusummas 223,7 miljonit eurot.

Selle hulka ei ole arvestatud parkimistrahve ja prügiveo arveid, mis ei näita otseselt maksevõimet. Keskmine maksehäirete suurus ühe isiku kohta on tõusnud 2214 euroni, 2017. aastal oli selleks 1600 eurot, teatas Julianus.

49,4 protsendil võlglastest on rohkem kui üks aktiivne maksehäire, seejuures 12 protsendil võlglastest on viis või rohkem aktiivset maksehäiret.

Seejuures on viie või enama võlgnevusega isikute osakaal kolme aastaga kasvanud 6,1 protsendilt 11,9 protsendini, samas on nende keskmine võlasumma püsinud ligikaudu samal tasemel ehk 6800 euro lähedal.

Ligi 1,3 protsendil võlgnikest on 10 või rohkem aktiivset maksehäiret, keskmise võlgnevuse kogusumma on seejuures ligi 10 900 eurot.

Kuni 25-aastaste võlgnike arv on aga märkimisväärselt langenud – kui 2017. aastal moodustasid nad 14,2 protsenti kõigist võlgnikest, siis praegu 4,2 protsenti.

Samuti on kahanenud nende noorte inimeste osakaal, kellel on ainult üks aktiivne maksehäire. Kui 2017. aastal oli selliseid noori ligikaudu 80 protsenti, siis praegu on see näitaja 53 protsenti.

Kõige nooremate ja kõige vanemate isikute grupis on keskmine võlgnevuse summa märgatavalt madalam kui teistes vanusegruppides.

2019. aasta seisuga oli Eesti rahvaarv 1,32 miljonit inimest, kellest 47 protsenti on mehed ja 53 protsenti naised. Samas võlglaste hulgas on 63 protsenti mehi ja 37 protsenti naisi. Meessoost võlgniku keskmine võlgade kogusumma on 2408 eurot, naistel 1883 eurot.

Üldiselt vastab elanike osakaal maakonnas sellele, kui suure osa kõikidest võlgnikest ja võlgnevuste kogusummast antud maakonna elanikud moodustavad. Positiivselt paistab silma Saaremaa, kus on 2,4 protsenti Eesti elanikkonnast, samas ainult 1,6 protsenti võlgnikest ning 1,4 protsenti koguvõlgnevusest.

"Võib väita, et Eesti inimesed ei ole kunagi varem nii hästi elanud kui täna. Seda kinnitavad nii keskmise palga väga kiire kasvutempo, hoiuste suured mahud kui ka ülimadal töötuse määr. Seega tänased võlgnikud on võlgu peamiselt isikust endast tulenevatest põhjustest. See raskendab võlgade edukat sissenõudmist," märkis Julianus Inkasso.

Ligikaudu 60 protsendil juhtudest on võlamenetluse alustamisel isikul juba aktiivne maksehäire olemas, mis viitab Julianus Inkasso teatel sellele, et ei kontrollita piisavalt isikute tausta.

Andmed põhinevad Julianus Inkasso ja taust.ee maksehäireregistri andmetel.

Lähipäevadel kerkivad õhusooja maksimumud seitsme kraadini, kusjuures ka öösiti püsib temperatuur valdavalt plusspoolel, prognoosib ilmateenistus. 

Kolmapäeva öösel on enamasti pilves ilm. Kesköö paiku hakkab Liivi lahe ümbruses vihma ja lörtsi sadama, sadu levib edasi kirdesse ja võib kohati tugev olla. Ida- ja kagutuul tugevneb 7-12, rannikul puhanguti kuni 17 m/s. Sooja on 1-5 kraadi. Päeval on samuti enamasti pilves ilm. Sajab vihma ja lörtsi, pärastlõunal sajuhood harvenevad. Puhub ida- ja kagutuul 7-12, rannikul puhanguti kuni 17 m/s, pärastlõunal pöördub lõunasse, saartel edelasse ja nõrgeneb. Sooja on 2-7 kraadi. 

Neljapäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab vihma ja lörtsi. Puhub edela- ja lõunatuul 3-9, rannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +4 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab vihma või lörtsi. Puhub edela- ja lõunatuul 3-9, rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 2-6 kraadi. 

Reede öösel on muutliku pilvisusega ilm. Kohati sajab vähest vihma või lörtsi. Puhub edela- ja lõunatuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -3 kuni +2 kraadi. Päeval on muutliku pilvisusega ilm. Kohati sajab vähest vihma või lörtsi. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s. Sooja on 1-6 kraadi.