EESTI ELU

"Mini-Erna" võistluse võitsid Võrumaa noorkotkad

FOTO: Noored Kotkad

Nädalavahetusel peetud Noorte Kotkaste iga-aastane patrullvõistlus "Mini-Erna" lõppes sel korral Võrumaa noorkotkaste võiduga.

Teisele kohale tulid Valgamaa poisid ja kolmandale Saaremaa noorkotkad, edastas Kaitseliit.

Raja ajaline kestus oli 36 tundi ja keskmine kilometraaž 60 kilomeetrit. Võistlejatel tuli kokku läbida 21 kontrollpunkti, mille hulgas oli näiteks paintball-relvadest sihtmärkide tabamine, meditsiin, lõkke püstitamine, sõlmede tegemine, sideülesanne, jaotelgi püstitamine, takistusrada, luureülesanne, kanuutamine. Punktides oli oluline ajaline sooritus, mille järgi kujunes paremusjärjestus. 

Võistluse finišijoon oli Kaevandusmuuseumis Euroopa suurima ekskavaatori kopas.

Võistluse lõpurivistusel ütles Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm, et hoolimata kujunenud paremusjärjestusest, on võitjad kõik, kes sellel katsumusel vastu pidasid. 

Inspektsioon tuvastas ehitusplatsidel ohutusnõuete rikkumisi

Tööinspektsioon kontrollis tööohutust 58 ehitusplatsil, kus tuvastati 47 rikkumist ning kõik oli korras üheksal ehitusplatsil.

Ehitussektor on kõrge ohuhinnanguga valdkond, millele tööinspektsioon pöörab kõrgendatud tähelepanu. Ehitussektoris toimunud peamiseks tööõnnetuste põhjustajaks on olnud kõrgustest kukkumine. Pea kõiki neid õnnetusi oleks olnud võimalik olnud ära hoida, kui tööandja ja töötaja oleks suurema tõsidusega suhtunud kõrgustes töötamisel ohutuse tagamisse.

Sihtkontrolli käigus kontrolliti ehitusplatse Harju-, Lääne-, Pärnu-, Põlva-, Rapla-, Saare-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal. Kontrolliti töökohtade ergonoomiat, töövahendite, redelite ja tellingute korrasolu, isikukaitsevahendeid, tööd katustel ning dokumentatsiooni.

Enim probleeme tuvastasid tööinspektorid kaitsepiiretega lahtiste avade ja treppide ees ning tellingute korrasoluga. Paljudel tellingutel puudusid osaliselt või täielikult kaitsepiirded, vahepiirded või alumised kaitsepiirded. Kontrollitud ehitustõstukid vastasid kõik nõuetele. Vähenenud on redelite korrasoleku ja kasutamisega seotud rikkumiste arv.

Jätkuvalt probleemne on olukord isikukaitsevahenditega. Kolmandikul objektidest ei olnud töötajatele väljastatud kukkumiskaitsevahendeid. Ainult kahel objektil olid korras ohutusvööd, turvarakmed, ohutustrossid ja –köied.

Endiselt on probleemne kaitsekiivri kasutamine. Kiivrid on küll väljastatud, aga neid ei taheta kanda, sest neil pole lõuarihma ja kummardades kukub see peast ära. Mõistlik oleks tööandjatel soetada kohe korralikud kiivrid. Katusetöid teostati külastatud objektidel vähe, ent pea pooltel neist avastati rikkumised. Ehitusobjektide tööohutusplaanid olid koostatud ja ajakohastatud ning enamasti oli neid ka töötajatele tutvustatud.

Eesti saadab Ukraina toetamiseks riigile 2400 püstolit

Täna pani Kaitseministeerium Eestist Ukraina poole teele 2400 Makarovi püstolist koosneva saadetise eesmärgiga toetada Ukraina iseseisva kaitsevõime tugevdamist.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul toetab Eesti Ukrainat järjekindlat ja vankumatult – taastada tuleb riigi suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus.

„Venemaa jätkuv agressioon Krimmis ja Ida-Ukrainas on vastuvõetamatu ning omab laiemat mõju kogu Euroopa julgeolekule,“ ütles kaitseminister Luik. „Saadetisega toetame oma liitlast, kes on kuuendat aastat sõjas,“ lausus ta. 

Luik märkis, et peale poliitilise toetuse ja arenguabi, on oluline pakkuda reaalset tuge Ukraina iseseisvale kaitsevõimele. „Lisaks relvade annetamisele toetab Eesti Ukrainat eriväelaste väljaõppel ja sõjameditsiini alal ning jagab kogemusi territoriaal- ja küberkaitse valdkondades,“ lausus ta.



Luik toonitas, et hoolimata keerulisest olukorrast riigis on Ukraina jätkanud oluliste reformide elluviimist, mis on märkimisväärne.

Pixabay

Kaitseväe pearelvur major Risto Pärtel ütles, et Eesti kaitsevägi sai relvad loovutada, sest mindi üle NATO standardiga kaliibritele. „Makarov on oma ehituselt kompaktne, töökindel ja lihtne kasutada ning lisab ukrainlaste relvastusele kindlasti olulise komponendi,“ lisas pearelvur Pärtel.

Relvad saadetakse Ukraina palvel ja nad  võtab vastu sealne maavägi.

Transpordikulud ligi 7000 eurot kannab Eesti.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD