1944. aasta hilissuvel ja sügisel põgenes Eestist Teise maailmasõja pöördelisel hetkel sissetungiva Punaarmee eest 75 000–80 000 inimest, Balti riikidest kokku ligi 300 000 inimest.

Tänavu möödub sellest 76 aastat. Suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks, kuna paljud läksid väikeste paatidega üle tormise mere Rootsi ja Soome. Seetõttu kutsuti põgenenuid ka paadipõgenikeks. Läinute hulgas oli palju inimesi, kes ei näinud oma kodumaad enam kunagi.

Soome põgenes hinnanguliselt 7000 – 9000 eestlast, kust liiguti edasi neutraalsesse Rootsi, kartes tagasisaatmist Punaarmee okupeeritud Eestisse.

Rootsi jõudis 27 000 – 29 000 eestlast, kes olid peamiselt pärit Lääne-Eestist ja saartelt. 1944. aasta hilissuvel ja sügisel jõudis sinna Eestist üle 600 laeva ja paadi. Saksamaale evakueerus erinevatel andmetel 42 000 – 45 000 eestlast, kuid mindi ka piki rannikut või raudteed mööda läbi Läti ja Leedu.

Eestist olid sunnitud lahkuma nii Eesti Vabariigi aegsed kultuuriinimesed, poliitikud, tervishoiutöötajad ning põllumajandus- ja haridustegelased, kuid pooled põgenejatest olid põllumehed, kalurid või (liht)töölised. Suur arv oli ka võõrsile jäänud edasipüüdlevaid ja andekaid noori, kes saavutasid võõrsil hea positsiooni. Oma uutes asukohamaades moodustasid eestlased erinevaid Välis-Eesti organisatsioone, mis tegelesid eesti kultuuri säilitamise ja koostöös läände jäänud Eesti diplomaatidega omariikluse taastamise eest võitlemisega.

Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel algab esmaspäeval koroonaviiruse levimuse uuringu üle-eestiline seirelaine, mille tulemused näitavad, kuidas on viiruse levikut mõjutanud kooliaasta algus. 

Uuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda tõdes, et kooli algus tihendas inimestevahelisi kontakte ja lõi soodsaid võimalusi viiruse edasikandumiseks. Terviseameti andmete järgi lisandub uusi nakatunuid iga päev pea kogu Eestis, seni on puutumata vaid üksikud maakonnad.

„Hiljutistes piirkondlikes seirelainetes selgus  haigustunnusteta või väga kergete sümptomitega nakatunuid, kes polnud nakkusest ise teadlikud. Üleriigiline seire annab võimaluse hinnata, kas koroonaviiruse varjatud levik võib olla laiem,“ selgitas Kalda. „Kui viiruse varjatud levikut ei ole või see on väike, võib julgemalt planeerida nii koolielu kui ka avalikke üritusi. Kui aga selgub, et viirus on levinud eeldatust laiemalt, saab kaaluda vajalikke viiruse ohjeldamise meetmeid, eeskätt suurema levimusega piirkondades,“ ütles ta.  

30. septembrini vältava seirelaine käigus on teadlaste soov testida juhuvalimi alusel kokku 2400 elanikku üle Eesti. Rahvastikuregistri andmete põhjal valimisse sattunud inimestele saadab uuringufirma Emor kutse kas e-kirjaga või telefonile saabuva lühisõnumiga. Pärast küsimustiku täitmist lepitakse kokku sobiv aeg ja koht ninaneeluproovi andmiseks. Uuringus osalemine on vabatahtlik. 

See on koroonaviiruse levimuse uuringu kaheksas seirelaine. Uuringut teevad Tartu Ülikooli teadlased, partneritena aitavad kaasa Kantar Emor, Medicum Eriarstiabi ja Synlab Eesti.