Terviseamet kinnitas kolmapäevasel pressibriifil, et koroonviirusesse haigestumine on Eestis, nagu ka mujal Euroopas, võrdlemisi madal, samas pole oht möödas ja selle tõrjumiseks tuleb igal inimesel pingutada. 

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma märkis, et testimise maht on Eestis kõrgem, kui WHO soovitab, kuid siiski on Eestis viimase ajal varasemast veidi vähem teste tehtud. "Nakatunute hulk on suhteliselt madal ning enamus, kes testimisele jõuavad, ei ole naktunud," ütles Härma. 

Suuremad kolded on Ida-Virumaal ja Tallinnas ja üle poole nakatunutest on haiguse saanud pereringis. On siiski ka neli piiri tagant toodud juhtu, kaks Venemaalt, üks Rootsist ja üks Kasahstanist. 

"Ülemaailmne haigestumine on ikkagi kasvutrendis, tooni annavad Ameerika ja Aasia, kus on ka surmade arv võrdlemisi kõrge. Ka Euroopas on viimasel ajal mõnes kohas täheldatud kasvutrendi, kuid kogu Euroopas on haigestumine siiski vähenemas," märkis Härma.  

Eesti lähiriikides ehk Soomes, Lätis ja Leedus ei ole haigestumine kasvutrendis. "Ka suremus on langustrendis ning ka Rootsis saab rääkida haigestumise stabiliseerumisest ning suremus on tugevas langustrendis," märkis Härma.  

Venemaal on samuti haigestumine languses."Kui Peterburi kontekstis on räägitud haigestumise kasvust, siis tegelikult nad korrigeerivad praegu statistikat ja sellesse lisatakse paari kuu taguseid andmeid. Selle arvelt on ka numbrid kõrgemaks läinud," selgitas Härma. 

Mis puudutab väiteid, et viirus võib levida ka õhu teel, siis Härma kinnitusel ei ole WHO selles osas oma seisukohta muutnud. "Peamine koroonaviiruse levimise tee on siiski piisknakkus," rõhutas Härma. 

Põhja Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets märkis, et Eesti haiglates oli murekohti isikukaitsevahendite kättesaadavusega, kuna oli nii tarnehäireid kui ka defitsiiti. "Kui meil ei ole piisavalt isikukaitsevahendeid, ei saa me rääkida ka ohutust töökeskonnast."

"Kindlasti on vaja juurde isolatsioonipalatei ning kindlasti on võimalus parandada koostööd erinevate osapoolte vahel," ütles Altmets, lisades, et tegemist pole kindlasti viimase viirusega, mille levikuga tuleb tegeleda. 

"Kindlasti on oluline ka koolitus ja seda nii haiglates kui ka elanikkonna harimise osas," lisas Altmets. 

Eesti perekonnasseisuasutused registreerisid juunis 1211 sündi, nende hulgas aasta kolmandate kolmikute sünni.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti juunis kokku 1211 sündi, neist 592 tütarlast ja 619 poisslast, teatas siseministeeriumi pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile.

Ida-Virumaal nägid ilmavalgust selle aasta kolmandad kolmikud, kellest kaks on poisid ja üks tüdruk. Ka kaksikuid oli rohkelt – kui reeglina on kaksikupaaride arv kuus jäänud 20 ligi, siis sel korral sündis neid isegi 24: seitse paari poisse, kaheksa paari tüdrukuid ja üheksa segapaari.

Tallinnas registreeriti juunis 388 sündi, Harjumaal 191, Hiiumaal 9, Ida-Virumaal 87, Jõgevamaal 27, Järvamaal 29, Läänemaal 19, Lääne-Virumaal 46, Põlvamaal 23, Pärnumaal 79, Raplamaal 31, Saaremaal 27, Tartumaal 155, Valgamaal 25, Viljandimaal 47 ja Võrumaal 28 lapse sünd.

Juunis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Elli, Maria, Sofia, Olivia, Loore ja Mirtel. Poistele pandi enim nimeks Oskar, Jakob, Artur, Henri, Keron, Lukas ja Robin.

Eelmisel kuul sõlmiti 480 abielu, neist 62 notarite ja 37 vaimulike poolt. Lahutati 200 abielu, neist 38 notarite poolt. Juunis registreeriti 1178 surma.

Uus nimi anti 139 inimesele, neist eesnimi 37, perekonnanimi 96 ning ees- ja perekonnanimi 6 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 92 naist ja 47 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1155 sündi, 1151 surma, 644 abielu, 194 abielulahutust ja uus nimi anti 97 inimesele.