Eesti on meeste ja naiste vahelise võrdsuse näitajatega Euroopa Liidu riikide tagumises pooles, palgalõhe on Eestis jätkuvalt Euroopa suurim, vahendab ERR rahvusvahelise naistepäeva eel avaldatud ülevaadet.

Kui Euroopa Liidu riikide keskmine soolise võrdsuse näitaja on 2019. aasta andmete põhjal 67,4 punkti maksimaalsest sajast, siis Eesti indeks on 59,8 punkti, selgub Euroopa Soolise Võrdsuse Instituudi (EIGE) avaldatud andmetest. Indeksi koostamisel arvestatakse meeste ja naiste positsiooni tööturul, nende varanduslikku olukorda, haridust, ajakasutust, nende võimuressursse ning tervist.

Kõige võrdsemas olukorras on naised ja mehed Rootsis (indeks 83,6), millele järgnevad Taani (77,5), Prantsusmaa (74,6), Soome (73,4), Ühendkuningriik (72,2), Holland (72,1), Iirimaa (71,3), Belgia (71,1) ja Hispaania (70,1). Kõige halvem on olukord soolise võrdsusega Kreekas, kus seda näitav indeks oli 51,2 punkti. Eesti ja Kreeka vahele jäävad Läti (59,7), Bulgaaria (58,8), Küpros (56,3), Tšehhi (55,7), Horvaatia (55,6), Leedu (55,5), Poola (55,2), Rumeenia (54,5), Slovakkia (54,1), Ungari (51,9).

Eesti koondindeksis on soolise võrdsuse näitajatest kõige parem olukord tervise valdkonnas, kus indeks on 81,9. Sellele järgneb ajakasutuse osaindeks, mis kajastab tasustamata töödele ja sotsiaalsetele tegevustele läinud aega, mis Eestis on 74,7 punkti. Tööalaseid võrdseid võimalusi kajastava osaindeksi näitaja oli Eestis 71,5 punkti. Sugupoolte majanduslikku võrdsust kajastav näitaja oli Eestis 69,4 punkti. hariduslikku ebavõrdsust kajastav osaindeks hõlmab nii kõrgharidusega meeste ja naiste erinevat osakaalu kui ka sooliselt ebavõrdset jagunemist erinevate erialade vahel ning see näitaja oli Eestil 55,5 punkti. Sugupoolte võimuressursse kajastav osaindeks, mis näitab meeste ja naiste võrdset ligipääsu poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsfääri otsuste tegemisele, oli Eestis 34,6 punkti.

Samal ajal avaldas Euroopa Parlament Eurostati koostatud ülevaate meeste ja naiste palkade erinevustest, kus Eesti on jätkuvalt viimasel kohal. Suuremate kui kümne töötajaga ettevõtete palga-andmete põhjal oli meeste ja naiste palgaerinevus kaks aastat tagasi Eestis 22,7 protsenti, samas kui EL-i keskmine oli 14,8 protsenti.

Koroonaviirusesse nakatunute arv Eestis võib lähikuul küll tõusta, kuid sarnaste nakkushaiguste puhul toob tihti lahenduse kevad, ütles "Aktuaalsele kaamerale" terviseameti juht Merike Jürilo.

"Kevade poole üldjuhul respiratoorsed haigused taanduvad. On võimalus, et ka koroona käitub samamoodi. Ja teine on see, et me jälgime, kuidas on haigestumus Hiinas, Lõuna-Koreas, kus need haigusjuhud algasid kõige varasemalt. Siis me näeme seal, et tegelikult kuu-pooleteise jooksul on toimunud stabiliseerumine," ütles Jürilo ERR-ile.

Võib arvata, et kuu aja jooksul haigestunute arv suureneb. Hea on aga see, et seni nakatunud kümme inimest ei põe raskelt.

"Kõik need, kes on nakatunud, on kergete ja keskmiste sümptomitega. Köha, nohu, palavik, natukene paha olla. Aga õnneks keegi ei ole raskes seisundis," märkis Jürilo.

Kümne haigega on nakkusohtlikus kauguses viibinuid umbes 200, keda terviseamet jälgib.

"Kui peaks juhtuma, et lähikontaktsete hulk läheb nii suureks, et me ise enam toime ei tule, siis saame kaasata partnerasutuste inimesi endale appi. Või teine võimalus – teha otsuse, et inimesed siis annavad ise meile tagasisidet," selgitas Jürilo.

Terviseamet toonitas taas, et haiguskahtlusega inimene ei läheks EMO-sse, kus ta võib nakatada teisi, vaid helistaks perearstile.