Eestis tuleb esmaspäevast kahenädalasse karantiini jääda kolmekümnest Euroopa riigist saabujatel, erandiks on seejuures Leedu.

Tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule kehtib alates esmaspäevast kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang järgmistest Euroopa riikidest Eestisse saabujatele: Andorrast, Austriast, Belgiast, Bulgaariast, Hispaaniast, Hollandist, Horvaatiast, Iirimaalt, Islandilt, Itaaliast, Kreekast, Liechtensteinist, Luksemburgist, Maltalt, Monacost, Norrast, Poolast, Portugalist, Prantsusmaalt, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, San Marinost, Slovakkiast, Sloveeniast,  Šveitsist, Taanist, Tšehhist, Ungarist ja Ühendkuningriigist.

Vastavalt reedel tehtud valitsuse otsusele ei laiene liikumisvabaduse piirang aga Leedust saabujaile, juhul kui Eestisse tullakse tööle, õppima, ravile, perekondlikku sündmust tähistama või transiidi eesmärgil ning tulijail pole haigussümptomeid ega teadaolevat kokkupuudet koroonahaigega. Samad erandid hakkavad kehtima ka Läti ja Soome puhul, kui nende nakkuskordaja peaks ületama 25 piiri.

Välisministeerium annab teada, et Leetu reisimisel hakkab samuti esmaspäevast kehtima uus kord

Eestisse saabudes ei kehti liikumisvabaduse piirang tulevast nädalast reisijatele Küproselt, Lätist, Soomest ja Vatikanist.

Euroopa Liidu Nõukogu uuendas 7. augustil Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja piirangu võimaliku kaotamise kohta käiva soovituse lisas olevat kolmandate riikide nimekirja, mille alusel on võimalik Eestisse reisida Austraaliast, Gruusiast, Jaapanist, Kanadast, Lõuna-Koreast, Rwandast, Taist, Tuneesiast Uruguayst ja Uus-Meremaalt. Kanadast, Gruusiast ja Tuneesiast reisidest kehtib kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang. Teistest nimetatud riikidest Eestisse saabudes tulevast nädalast oma liikumisvabadust 14 päevaks piirama ei pea.

Eesti, Soome ja Rootsi leppisid kokku, et kui reisiparvlaeva Estonia katastroofi kohta ilmneb olulist uut teavet, millest ei ole varem teatatud, hindavad Eesti, Soome ja Rootsi seda uut teavet ühiselt. 

Discovery Networki dokumentaalfilmis reisiparvlaeva Estonia katastroofist 1994. aastal näidatakse uusi vee all vraki asupaigas filmitud videopilte, millel on näha kahjustust vraki tüürpoordipoolses otsas. 

"Eesti, Soome ja Rootsi leppisid kokku, et dokumentaalfilmis esitatud uue teabe kontrollimine toimub vastavalt ja täielikult kooskõlas 1995. aastal sõlmitud Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise reisiparvlaeva Estonia käsitleva kokkuleppega. Selle kokkuleppe põhiline eesmärk on kaitsta reisiparvlaeva Estoniat kui katastroofiohvrite viimast puhkepaika mis tahes häiriva tegevuse eest. Meie riigid teevad selles küsimuses tihedat koostööd ja lipuriigina juhib seda protsessi Eesti," seisab Eesti, Soome ja Rootsi välisministri ühisavalduses. 

Eesti, Soome ja Rootsi rõhutavad, et toetume Eesti, Soome ja Rootsi Ühise Laevahuku Uurimiskomisjoni (JAIC) 1997. aasta lõpparuande lõppjäreldustele.

Jüri Ratas: Täna möödub 26. aastat parvlaev Estonia hukkumisest tormisel Läänemerel. See kohutav õnnetus puudutas rängalt väga paljusid inimesi Eestis, meie lähiriikides ja ka kaugemal. Lein kaotatud elude pärast pole aastate jooksul kuhugi kadunud. Seepärast on Estonia hukk endiselt ja mõistetavalt meie ühiskonnas väga tundlik küsimus.

Iga suure õnnetuse puhul tekkib alati palju küsimusi, mis vajavad veenvaid vastuseid, et aidata oma lähedased kaotanud inimestel edasi minna. Ka parvlaev Estonia huku uurimisel on tehtud aastate jooksul palju tööd. Sellesse on panustanud nii ametlikud uurimised ja töögrupid kui ka paljud teised, kes on võtnud laevahuku asjaoludesse selguse toomise oma südameasjaks. See kõik on olnud vajalik ja väärtuslik. Lõpliku ja kõikehõlmava tõe välja selgitamine ongi sellises olukorras väga keeruline.