Eelmise aasta liiklusloendustulemuste põhjal kasvas keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes 2018. aastaga 3,8 protsenti ehk 995 autolt 1032 autoni ööpäevas.

2018. aastal kasvas liiklussagedus võrreldes 2017. aastaga 2,9 protsenti. Liiklusloenduse andmed on oluliseks sisendiks maanteede projekteerimisel, ehitamisel ning hooldamisel.

2019. aastal oli põhiteedel aasta keskmine liiklussagedus 5602 autot ööpäevas ehk võrreldes 2018. aastaga oli kasv 3,8 protsenti, tugiteedel 1663 autot ööpäevas ehk kasv on 3,9 protsenti ja kõrvalteedel 321 autot ööpäevas ehk kasv on 3,4 protsenti.

Suurem liiklus on koondunud suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbrusse. Suurima liiklusega teelõik asub jätkuvalt Tallinna linna piiril Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel, mille kilomeetritel 13,0-13,8 mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 33 794 autot ööpäevas. Teised suurema liiklusega teelõigud on Tallinna–Narva maanteel kilomeetritel 9,2–11,0 km, kus sõidab 32 375 autot ööpäevas, Tallinna–Narva maanteel kilomeetritel 11–13,7, kus sõidab 29 087 autot ööpäevas, Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel kilomeetritel 13,8-14,8 km, kus 28 589 autot ööpäevas ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel kilomeetritel 5,5–8,7, kus sõidab 26 695 autot ööpäevas.

2019. aastal on enim sõidukeid lisandunud Tallinna ringteele ehk 14 141 autot ööpäevas ning kasv on 11 protsenti ja Riia–Pihkva maanteele 927 autoga ööpäevas ja kasv on 6,9 protsenti.

Sõidukite arv vähenes Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maanteel, kus sõitis 4896 autot ööpäevas ning languseks kujunes 0,2 protsenti.

Liiklussagedus on põhimaanteedel alates 2005. aastast kasvanud 47 protsenti ehk keskmiselt kolm protsenti aastas.

Liiklussagedust ja selle kasvu mõjutavad mitmed tegurid, millest olulisemad on üldine majanduse areng, kütuse hinna muutus, erinevad maksud, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng, teede läbilaskvus jne.

Liiklusloenduse infosüsteemis oli 2019. aasta lõpu seisuga kokku 102 püsiloenduspunkti ning 47 perioodilist loenduspunkti.

Ilmateenistuse prognoosi järgi kerkivad uuel nädalal õhusooja maksimumid juba kaheksa kraadini. 

Pühapäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Lõuna- ja Ida-Eestis sajab kohati lörtsi ja vihma. Puhub idakaare tuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -2 kuni +2 kraadi, kohati langeb kuni -5 kraadini. Päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-5 m/s. Sooja on 2-6 kraadi. 

Esmaspäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vihma või lörtsi. Puhub lõunakaare tuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -2 kuni +2 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab vihma. Puhub lõunakaare tuul 2-8 m/s, saartel kagutuul puhanguti kuni 12 m/s. Sooja on 4-8 kraadi. 

Teisipäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vihma, saju tõenäosus on suurem Lääne-Eestis. Puhub lõuna- ja kagutuul 3-8, rannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -1 kuni +3 kraadi. Päeval on pilves ilm ja paljudes kohtades sajab vihma. Puhub lõuna- ja kagutuul 3-8, rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 3-8 kraadi.