EESTI ELU

Terviseamet: koroonaviiruse kiirtestid pole usaldusväärsed

Pixabay

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) hinnangul pole koroonaviiruse kiirtestid tulenevalt vähesest valideerimisest usaldusväärsed ning võivad seetõttu anda valenegatiivseid tulemusi, vahendas Terviseamet.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Mari-Anne Härma sõnul on hetkel nakatumist võimalik tuvastada ninaneelu- ja kurgukaape analüüsi alusel, sest inimene levitab viirust piisknakkusena näiteks köhimise ja aevastamise teel. „Kiirtestide usaldusväärsus pole veel kinnitust leidnud ning seetõttu võib nende kasutamine epideemiaohjamise seisukohalt kujuneda ohtlikuks,“ ütles Härma, kelle sõnade kohaselt võivad kiirtestiga valenegatiivse tulemuse saanud inimesed teadmatult viirust edasi levitada. „Hetkel tuleb nii WHO kui ECDC ekspertide hinnangul leppida tõsiasjaga, et usaldusväärset kiirtesti koroonaviiruse määramiseks pole veel turule lastud.“

Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti ja Synlabi laborites. Lähimate päevade jooksul luuakse see võimekus ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Viru keskhaigla ja Pärnu haigla laborites.

WHO soovitab kasutada 2019-nCoV suhtes testimiseks alumistest hingamisteedest võetud proove. Kui patsiendil puuduvad alumiste hingamisteede haiguse sümptomid või kui alumistest hingamisteedest proovi võtmine ei ole võimalik, tuleb uurida ülemistest hingamisteedest võetud materjali.

Nii Tallinnas kui Tartus tegutsevad lisaks kiirabi tavalistele kiirabibrigaadidele ka tervishoiutöötajast ja erakorralise meditsiini tehnikust kaheliikmelised lisabrigaadid, mis teenindavad vaid koroonaviiruse kahtlusega seotud väljakutseid. Kaheliikmelised brigaadid võtavad proove nakkuskahtlusega inimese kodus. Avalikesse kohtadesse - nagu lennujaam ja sadam - reageerib koroonaviiruse kahtluse korral ööpäevaringselt kolmeliikmeline kiirabibrigaad, mis toimetab nakkuskahtlusega inimese ka haiglasse.

Inimesed, kel on koroonaviirusega nakatumise põhjendatud kahtlus, peaksid helistama oma perearstile või perearsti nõuande telefonile 1220. Terviseseisundi halvenemisel tuleb helistada hädaabinumbril 112.

Koroonaviirust tasub kahtlustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käinud haiguse riskipiirkonnas, on kokku puutunud koroonaviiruse haigega ja tal esinevad haigusele iseloomulikud sümptomid ehk köha, palavik ja/või hingamisraskused. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.

Lisaks hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega lähikontaktist hoidumisele aitab nakkushaigustesse haigestumist vältida hügieenireeglite järgimine, mille väga oluliseks osaks on korralik ja pidev käte pesemine.

Võttes arvesse haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) riskihinnangut on tervisameti hinnangul  koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Risk nakatumiseks on kõrge inimestele, kes viibivad riikides, kus on laialdane kohapealne levik.

MTA on tagastanud 109 miljonit enammakstud tulumaksu

Maksu- ja tolliamet (MTA) on esmaspäevase seisuga tagastanud 310 000 inimesele 109 miljonit eurot enammakstud tulumaksu. 

Esmaspäevaks on tuludeklaratsiooni esitanud 593 107 inimest. Esitatud deklaratsioonide põhjal kuulub tagasimaksmisele 162 miljonit eurot ning juurde tuleb maksta 35 500 inimesel 20 miljonit eurot, teatas amet BNS-ile.

Annetusi on tehtud 3418 inimese poolt kogusummas 98 000 eurot.

Tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg on 30. aprillil. MTA asus enammakstud tulumaksu tagastama alates 26. veebruarist neile, kes deklareerisid oma tulud elektrooniliselt ning asub 19. märtsist tulumaksu tagastama paberil deklaratsiooni esitajatele. Kui inimesel tuleb tulumaksu juurde maksta, siis selle tasumise tähtaeg on 1. oktoobril.

Eelmisel, 2019. aastal tulu saanud inimestest kasutas maksuvaba tulu ettenähtud mahus 41 protsenti ehk 400 200 inimest. Lubatust vähem kasutas maksuvaba tulu 53 protsenti tulusaajatest ehk 530 000 inimest ning 6,8 protsenti ehk 68 500 inimest lubatust rohkem. 

Esialgsetel andmetel saavad eelmisel aastal ettenähtust vähem maksuvaba tulu kasutanud inimesed küsida tagasi kokku 147 miljonit eurot enammakstud tulumaksu. Lubatust rohkem maksuvaba tulu kasutajad peavad kokku juurde maksma 13 miljonit eurot.

Laste miinimumelatise määr on liiga kõrge

Eestis on alampalk viimastel aastatel kiirelt kasvanud, sellega seotud laste miinimumelatise määr on liiga kõrge ja inimesed jäävad selle maksmisel sageli hätta, leiab justiitsministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli uuring, vahendab "Aktuaalne kaamera".

Uuringu järgi on lapse miinimumelatise määr 70 protsendi võrra kõrgem kui keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis.

Kehtiv seadus ütleb, et ühe lapse eest makstav madalaim elatis on pool miinimumpalgast. Hiljutine alampalga tõus tähendab, et kui lahku läinud paaril on neli last, peab lastest eemal elav vanem elatist maksma ligi 1200 eurot.

"Enamus inimesi muidugi lähtub sellest ministeeriumi poolt väljatöötatud miinimumist. Kindlasti ei ole see igas olukorras asjakohane," ütles perelepitaja Helle Niit.

Esmaspäeval esitletud Tartu Ülikooli uuring leiab, et kehtiv süsteem on jäik ega võta arvesse tegelikke lastele tehtavaid kulusid.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütik Kadri Lees selgitas, et miinimumelatise määr on praegu liiga suur ning inimesed jäävad hätta selle maksmisel. "Praegu arvutasime välja, standardeelarve puhul tuleb keskmiseks kuluks ühe lapse kohta 343 eurot kuus ja kui mõelda elatise kontekstis, siis peaks selle jagama kaheks," sõnas Lees.

Seega, lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta on uuringu järgi 172 eurot. Kuna alampalgaga seotud elatise miinimummäär on alates käesolevast aastast 292 eurot, kohustab seadus elatist maksma 70 protsenti rohkem kui lapsele keskmiselt kulub. Kui lapsi on mitu, vähenevad kulud mastaabisäästu tõttu veelgi, leiab uuring. Kehtiv seadus sellega ei arvesta.

"Me tõime välja erinevaid tegureid, millele võiks otsa vaadata, kui miinimumelatist hakata määrama. Need võiksid olla lapse vanus, kas tal on õdesid ja vendi ja piirkond, kus laps elab. Nendest teguritest võiks lähtuda, kui hakata koostama uut eelnõud," ütles Lees.

Justiitsministeerium on saanud seoses elatise määramisega palju kaebuseid ja püüab leida õiglast lahendust.

"Vaatame nüüd otsa nendele andmetele ja peame arutama täpsemalt, mida see poliitiliste valikute osas võiks ja peaks kaasa tooma," ütles Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Olm.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD