Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1365 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 22 testi tulemus osutus positiivseks.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 12 inimesel. Ida-Virumaale laekus kolm uut positiivset testi tulemust, Võrumaale kolm ja Tartumaale üks. Kolmel juhul puudus positiivse proovi andnutel rahvastikuregistris registreeritud elukoht.

Harjumaale ööpäevaga lisandunud 12 haigusjuhust on ühel juhul tegemist Poolast sisse toodud juhtumiga, kahel juhul on tegemist varasemate haigete lähikontaktsetega. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on hetkel veel täpsustamisel.

Perioodil 12.-13. september lisandunud haigusjuhtudest oli neljal juhul tegemist sisse toodud haigusega (Ungari, Itaalia, Moldova), neljal juhul oli tegemist varasemate haigestunute lähikontaktsetega, kahel juhul oli tegemist võimaliku nakatumisega ühistranspordis. Pühapäeval lisandunud haigestunute hulgas oli Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi õpilane. Terviseamet on kooli nõustanud, haigestunu lähikontaktsed on suunaud eneseisolatsiooni.

Terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel on kuus aktiivset kollet, millest Nõmme Kalju koldega on seotud 17 ehk lisatud on varasemat statistikast välja jäänud mängija, 21. augusti Viimsepäeva katedraali klubiürituse koldega 10, Gourmet Coffee koldega 22 ning muusika koldega seitse. Töökohal haigestumise koldega on kokku seotud kaheksa haigusjuhtu. Tallinna Männi lasteaia koldes on nakatunuid kokku kaheksa , neist neli last  ja neli täiskasvanut.

Kokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel 1062 inimest, kellest 191 on haigestunud.

Ida-Virumaale lisandus kolm uut positiivset testi tulemust. Ühel juhul on tegemist haigestumisega tööl, kahe juhtumi nakatumise asjaolud on veel välja selgitamisel. Kokku on Ida regioonis kuus aktiivset kollet, millest suurim on 57 haigestunuga Estonia kaevanduse kolle. Ühendkuningriigist sissetoodud koroonaviiruse koldega on seotud 16, Ojamaa kaevanduse koldega üheksa ning Viru vangla koldega viis haigusjuhtu. Kohtla-Järve töökoha koldega on tänahommikuse seisuga seotud üheksa inimest ehk kuus töötajat ja kolm pereliiget. Sillamäe töökoha koldega on seotud 11 inimest ehk kuus töötajat ja viis pereliiget. Ida regionaalosakonna jälgimisel on 367 inimest, kellest on haigestunud 69.

Võrumaale ja Tartumaale lisandunud juhtumite puhul on tegemist varasemate haigete pere-ja töökontaktidega. Lõuna regioonis on esmaspäevahommikuse seisuga kuus kollet – perekondlik nakatumine ehk kuus inimest, Võru sünnipäev ehk 20 inimest, kellest üks on Lääne regionaalosakonna jälgimisel,  Itaalia reisi kolle ehk üheksa haigestunut, viis neist on  Lääne regionaalosakonna jälgimisel, tudengite kolle ehk viis inimest ja Orava kolle ehk kuus inimest asukohaga Võrumaa ja Tartumaa. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses 354 inimest, kellest 43 on haigestunud.

Lääne regionaalosakonnas on jälgimisel 37 inimest, kelles kaheksa on haigestunud.

14. septembri hommiku seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 16 inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient. Koju ei saadetud ühtegi inimest. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kaks.

Esmaspäevaks on haiglates lõpetatud 420 COVID-19 haigusjuhtumit 407 inimesega.

14. septembri seisuga on tervenenud 2256 inimest, neist 1718 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 538 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 24,30.

Eestis on kokku tehtud ligi 173 000 esmast testi, nendest 2698 on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on HOIA mobiilirakendust alla laaditud 119 890 korda ja läbi selle on end haigeks märkinud 37 inimest.

Märtsist maini kestnud eriolukord tõi endaga kaasa täiendavaid probleeme erivajadustega inimestele, millega tuleb tulevaste kriisimeetmete kaalutlemisel arvestada, leidis Eesti puuetega inimeste koja värske uuring.

Koolide kontaktõppe ja sotsiaalteenuste sulgemine põhjustas nii puudega laste vanemate kui puudega täisealiste lähedaste hoolduskoormuse järsu tõusu kombinatsioonis tööturul püsimajäämise raskustega.

Kõige rohkem kannatasid pered, kus puudega pereliikme ööpäevaringse hoolduse koormus oli enne eriolukorda jagatud pere, haridus- ja sotsiaalsüsteemi vahel. Lisaks tõid puudega inimesed uuringus esile raskusi tervishoiteenustele pääsemisel ja tööturule püsimajäämisel. Kurdeti ka suurenenud hoolduskoormusest tekkinud terviseprobleeme, eriti vaimse tervise valdkonnas. Kontaktõppe lõppemine tekitas ränka lisakoormust puudega laste vanematele, sest haridusliku erivajadusega laste distantsõppe koolipoolne toetamine oli vanemate arvates enamasti puudulik. 

"Puudega inimesed vajavad teenuseid ka kriisiajal. Uuringu tulemustest nähtub, et piirangute seadmisel tuleb siiski tagada kontaktõpe haridusliku erivajadusega lastele ning esmatähtsad sotsiaalteenused puudega inimestele. Kohalike omavalitsuste ja riigi täiendava toetuseta käib paljudel puuetega inimestel ja nende pereliikmetel hakkamasaamine üle jõu," tõdes EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht.

Eriolukorra ajal riigi poolt kehtestatud abimeetmed leevendasid olukorda ainult osaliselt. Näiteks said puudega ja haridusliku erivajadustega laste vanemad riigilt erakorralist toetust, mis toetas töökoha säilimist. Teisest küljest, täisealiste, pidevat hoolt ja järelevalvet vajavate puudega inimeste lähedastele ei pakutud tööturul püsimise toetamiseks ühtki meedet, seega pidid need pered toime tulema nii hüppeliselt kasvanud hoolduskoormuse kui teiste kohustustega samaaegselt. 

Kvalitatiivses uuringus osales 183 inimest, kellest 81 olid puudega inimesed, 58 puudega lapse vanemad ning 26 puudega täisealise pereliikmed. Lisaks vastas 18 puudega inimest lihtsustatud keeles küsimustikule. Uuringu viis läbi Eesti puuetega inimeste koda 2020. aasta suvel.