Esmaspäeva  hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 352 inimesel, eelmise ööpäeva jooksul tuvastati 26 uut koroonaviirusesse nakatunut.

Võrreldes pühapäevaga lisandus 26 uut positiivset tulemust, neist 16 on Saaremaal, viis Harjumaal, neli Võrumaal ja üks Tartumaal, edatas terviseamet.

Vanusegruppide vaates on seis endine: nooremad kui 20-aastased moodustavad vähem kui 6 protsenti ja vanemad kui 60 eluaastat 17 protsenti nakatunutest. Haiglaravil on 15 inimest, neist neli vajab intensiivravi. Kahe intensiivravil viibiva patsiendi seis on kriitiline.

Kokku on tehtud 3724 testi. Möödunud ööpäeva jookusl  laekus 495 testi tulemust, mis on 78 võrra rohkem kui pühapäeval. 

Test tehakse ennekõike haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimesi, sealhulgas eakaid ja krooniliste haigustega inimesi. Testimise vajalikkuse otsustab perearst, kes suunab patsiendi proovivõtmisele. Perearstidele on antud juhised, kuid lõplik otsus on alati perearsti arstlik otsus, mille ta teeb tundes oma nimistu patsiente, võttes arvesse patsiendi sümptomeid, üldist tervislikku seisundit ja kõiki kaasnevaid haiguseid.

Juhuvalimi alusel testitakse lisaks haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid ja hoolekandeasutuste töötajaid, et hoida ära viiruse levik tervishoiu- ja hooldekandeasutustesse ning politsei, päästeameti ning teisi COVID-19 leviku tõkestamisega seotud inimesi, kes oma töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

Häirekeskuse ja kiirabi ülekoormatuse tõttu võib kiirabil teenindada abivajajaid nüüd ka kaheliikmelistes brigaadides.

Eesti osaleb Euroopa Komisjoni ühishankes, kus soetatakse hingamiskaitsevahendeid, kindaid, kaitserõivaid ja –prille. Euroopa Komisjoni ajakava kohaselt võib hange nihkuda maikuusse.

Lisaks on terviseamet sõlminud kaks lepingut, millest ühega telliti märtsi alguses 50 000 FFP3 respiraatorit, neile lisaks veel 85 000 FFP3 respiraatorit. Pooleaastane raamleping võimaldab tellida kuni 260 000 maski.

Märtsi lõpuks peaks Eestise jõudma 200 000 kolmekihilist kirurgilist maski, kuid tarneaeg võib pikeneda. Ka käivad läbirääkimised FFP2 tarnijatega. Terviseamet saab isikukaitsevahendeid peamiselt läbi Eesti tarnijate ning Hiina tootjatelt. Amet nendib, et praeguses olukorras on logistikaettevõtetel erinevaid tõrkeid ning tellimuste tarneajad võivad viibida.

Sümptomite (köha, palavik) avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kust antakse käitumisjuhised. Koroonaviirusega seotud küsimustele on ööpäevaringselt avatud tasuta häirekeskuse infotelefon 1247. Haiglates ja hooldekodudes on alates eilsest telefoniteel võimalik vestelda hingehoidjaga.

Hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

Testi vajalikkust hindab arst ning seda tehakse tervislikel näidustusel. Kui inimene haigestub, siis peaks ta igal juhul püsima kodus ja võimalusel teavitama haigestumisest inimesi, kellega ta on olnud viimastel päevadel lähikontaktis. Kergete sümptomitega, nagu köha, väike palavik, tuleb püsida kodus ja vajadusel leevendada sümptomeid soovitatavalt käsimüügiravimitega.

Kaupmeeste Liit kutsub inimesi tegema oma vajalikud ostud pärast kella 11 ja jätma hommikused tunnid kaupluste külastamiseks eakatele ning teistele riskirühmadele.

„Meie esimene soovitus riskirühmadele on loomulikult kauplusi ja teisi rahvarohkeid koht vältida, kuid alati ei ole see võimalik. Seepärast kutsume inimesi hoolivust näitama ka igapäevaste ja -nädalaste toidukaupade varumisel,“ ütles Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil. „Kui läheme poodi pärast kella 11, kaitseme ühiselt viiruse poolt kõige enam ohustatumaid inimesi, vähendades nii nende kokkupuudet teiste inimestega.“

Kauplused ei kehtesta ise kontrolli või piiranguid poodidesse sissepääsuks, vaid paluvad inimestel endil olla solidaarsed ja hoolivad. Kaupmeeste Liit palub ka kõigil inimestel järele mõelda, kes on need eakad või terviseprobleemidega inimesed kogukonnas, kellele tuleks  vajalike kaupade kättetoimetamisel abi pakkuda. 

„Kaupmehed suhtuvad viiruse leviku tõkestamisse väga tõsiselt ja teevad kõik selleks, et inimesed saaksid eluks vajalikud ostud teha võimalikult ohutult,“ kinnitas Peil. „Toimub pidev pindade puhastamine ja desinfitseerimine, lahtist kaupa pakendatakse ise – et kliendid ei katsuks salatitopside karpe või kohvitopside torne. Osades poodides on juba jõutud paigaldada klaasseinad müüjate ja klientide vahele. Samuti on kauplustes väljas plakatid ning sildid käitumisjuhistega klientidele ja neid tutvustatakse ka siseraadios.“

Riskirühmadesse kuuluvad üle 70-aastased, pikaajalised haiged nagu südame- vähihaiged, nõrgenenud immuunsusega ja kopsuhaigusi, näiteks astmat põdevad inimesed.