Viimase ööpäeva jooksul lisandus 18 positiivset koroonatesti tulemust.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1 575 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 18 testi tulemus osutus positiivseks, edastas terviseamet. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 30,85.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt laekus Ida-Virumaale viis positiivseid testitulemust, Harjumaale viis (neist neli Tallinna), Võrumaale neli, Läänemaale üks ja Viljandimaale üks. Kahel juhul puudus positiivse proovi andnutel rahvastikuregistris registreeritud elukoht.

Harjumaale  ööpäevaga lisandunud viiest haigusjuhust kahel oli tegemist varasemate haigete lähikontaktsetega.  Ülejäänud nakatumiste asjaolud on hetkel veel täpsustamisel.

Perioodil 19.-20. september lisandunud haigusjuhtudest oli kolm  juhtumit sisse toodud Ukrainast, Poolast ja Tšehhist, kümnel juhul oli tegemist varasemate haigestunute kontaktsetega.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel on neli aktiivset kollet, millest Kadrioru sünnipäeva koldega on seotud 26, Tallinna Männi lasteaia koldega  10  ja  Läänemere Gümnaasiumi koldega 16 inimest. Esmaspäeva hommikul lisandus töökoha kolle, kus on kokku viis inimest.

Kokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel 1 886 inimest, kellest 205 on haigestunud.

Ida-Virumaale lisandunud viie uue juhtumi puhul on ühel juhul tegemist varasemate nakatunute lähikontaktsetega ja ülejäänud nakatumiste asjaolud on veel välja selgitamisel.  Kokku on Ida regioonis neli aktiivset kollet, millest Kohtla-Järve töökoha koldega on seotud kuus inimest ja Sillamäe töökoha koldega on seotud 11 inimest. Tutvuskonna koldes on esmaspäeva hommikuse seisuga 29 haigestunut. Tammiku põhikooli koldes on 11 inimest.  Ida regionaalosakonna jälgimisel on 690 inimest, kellest on haigestunud 145.

Võrumaale lisandunud ühe uue juhtumi puhul on tegemist varasema haigestunu lähikontaktsega, kolmel juhul on nakkusallikas selgitamisel. Lõuna regioonis on kolm kollet – Võru sünnipäev 22, Itaalia reisi kolle üheksa ja matuse kolle 11 inimesega. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses 142 inimest, kellest 41 on haigestunud.

Läänemaale lisandunud juhtumi puhul on tegemist  Oru hooldekodu töötajaga, kontaktsete ring on väljaselgitamisel. Lääne regionaalosakonnas on jälgimisel 48 inimest, kellest kaheksa on haigestunud. 

21. septembri hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 22 inimest, juhitaval hingamisel on kolm  patsienti. Koju ei saadetud ühtegi inimest, üks inimene viidi Ida-Viru Keskhaiglast üle teise haiglasse. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid ei avatud.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 433 COVID-19 haigusjuhtumit 420 inimesega.

Tervenenud on 2379 inimest. Neist 1819 inimese ehk 76,5 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 560 inimese ehk 23,5 protsendi puhul  on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on kokku tehtud üle 189 000 esmase testi, nendest 2 941 ehk 1,55 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on esmaspäevase seisuga Hoia mobiilirakendust alla laaditud 129 951 korda ja läbi selle on end haigeks märkinud 46 inimest.

1944. aasta hilissuvel ja sügisel põgenes Eestist Teise maailmasõja pöördelisel hetkel sissetungiva Punaarmee eest 75 000–80 000 inimest, Balti riikidest kokku ligi 300 000 inimest.

Tänavu möödub sellest 76 aastat. Suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks, kuna paljud läksid väikeste paatidega üle tormise mere Rootsi ja Soome. Seetõttu kutsuti põgenenuid ka paadipõgenikeks. Läinute hulgas oli palju inimesi, kes ei näinud oma kodumaad enam kunagi.

Soome põgenes hinnanguliselt 7000 – 9000 eestlast, kust liiguti edasi neutraalsesse Rootsi, kartes tagasisaatmist Punaarmee okupeeritud Eestisse.

Rootsi jõudis 27 000 – 29 000 eestlast, kes olid peamiselt pärit Lääne-Eestist ja saartelt. 1944. aasta hilissuvel ja sügisel jõudis sinna Eestist üle 600 laeva ja paadi. Saksamaale evakueerus erinevatel andmetel 42 000 – 45 000 eestlast, kuid mindi ka piki rannikut või raudteed mööda läbi Läti ja Leedu.

Eestist olid sunnitud lahkuma nii Eesti Vabariigi aegsed kultuuriinimesed, poliitikud, tervishoiutöötajad ning põllumajandus- ja haridustegelased, kuid pooled põgenejatest olid põllumehed, kalurid või (liht)töölised. Suur arv oli ka võõrsile jäänud edasipüüdlevaid ja andekaid noori, kes saavutasid võõrsil hea positsiooni. Oma uutes asukohamaades moodustasid eestlased erinevaid Välis-Eesti organisatsioone, mis tegelesid eesti kultuuri säilitamise ja koostöös läände jäänud Eesti diplomaatidega omariikluse taastamise eest võitlemisega.