EESTI ELU

Ligi viiendik üleöö tööta jäänutest ootab riigilt endiselt abimeetmeid

Aprillist alates maksab riik kriisi tõttu tööta või palgata jäänud inimestele töötasu hüvitist, ent selle saamise õigus ei laiene füüsilisest isikust ettevõtjatele või ühemehefirmadel, vahendas ETV saade "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Ligi viiendik üleöö tööta ja sissetulekuta jäänud inimestest ootab abi, mida riik seni veel välja pakkunud ei ole.
Eestis on üle 550 000 inimese, kes saavad tööandjalt palka, kuid Eestis on ka 100 000 inimest, kes ei saa praegu riigi pakutavat töötasu hüvitist. Nende hulgas on nii iluteenindajad, meelelahutajad kui ka toitlustajad.

Ajutiselt tööta või palgata jäänud inimesed saavad aprillis taotleda töötukassalt töötasu hüvitist kuni kahe kuu ulatuses, kuid hüvist saavad taotleda ettevõtted, kus on kas või üks töölepinguga palgatöötaja.

Seaduse eelnõus seisab, et maksimaalselt võiks toetust saada 83 protsenti hõivatutest. Seega 17 protseni inimestest hüvitist ei saa. Nende hulgas on ligi 40 000 OÜ-d JA 20 000 FIE-t, kellel palgatöötajaid pole. Kuid veel ei saa hüvitist võlaõigus- või käsunduslepinguga töötavad inimesed või juhatuse liikmed, kirjutas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Valitsus on arvestanud, et töötasu hüvitis puudutab 70 000 kuni 100 000 inimest Eestis. Kuid FIE-d või OÜ-d selle arvestusse ei lähe. Nende jaoks pole hüvitisskeemi olemaski.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et ühemehe OÜ-d ja FIE-d ei mahu hüvitise meetmesse sellepärast, et nad ei panusta maksetega töötukassasse.

"See on alati sotsiaalse garantii küsimus ehk kui on inimene, kes pole panustanud sinna kassasse, siis tekib teistel inimestel, kes on sinna panustanud, alati õigustatud küsimus, kas minu raha jaotatakse siis laiali ka kõigile teistele," selgitas Kiik.

Ent neil kümnetel tuhandetel, kellele abipakett ei laiene, on veel omakorda pered ja üha sagedasemad on olukorrad, kus töö ja sissetulekuta on pere kõik toitjad, kel sageli ka mitu ülalpeetavat. Riik praegu alles mõtleb, kuidas selliseid inimesi toetada.

"On tegelikult ka nendel inimestel vaja enda peret ülal pidada. Nende toetamise pool on kahtemata hetkel võib-olla kõige keerulisem, kuna head meedet või head sihtostarbelist fondi, hüvitist ei ole riigis olemas. See tuleb välja töötada. Tuleb läbi mõelda, mil määral ja kuidas on võimalik neid erinevate garantiide, laenukäenduste, muude selliste lahenduste vähemasti lühiajaliselt toetada," rääkis Kiik.

Valitsuse kriisiaruteludest on läbi käinud kodanikupalga idee, mida tuleks maksta kõigile juhul, kui tööpuudus läheks eriti suureks. Kiige sõnul ongi valitsus sellele vastukaaluks koostanud kahe miljardi eurose abipaketi.

"Samamoodi on see töötukassa meede. Hetkel me oleme need otsused ära teinud. Mida näitab tulevik, kuidas see kriis areneb, kuidas koroonaviiruse levik Euroopas ja maailmas edasi läheb, sellest lähtuvalt tuleb ka teha järgmisi samme," sõnas minister.

Lühiajaliselt Venemaal viibijail tuleb naasta veel sel nädalal

FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Kuna Venemaa sulgeb esmaspäevast alates piirid, soovitab välisministeerium lühiajaliselt Venemaal viibivatel Eesti kodanikel ja elanikel Venemaalt pühapäeva jooksul Eestisse naasta.

Alates esmaspäevast võib piiriületusprotsess Venemaalt väljumiseks olla väga keeruline. Venemaa valitsuse otsus puudutab kõiki sõidukite, raudtee ja jalakäijate piiripunkte, sealhulgas Narva–Ivangorodi piiripunkti jalgsi ületamist.

Välisministeeriumile teadaolevalt on alates esmaspäevast Venemaale sisenemine ja ka riigist väljumine lubatud vaid erandjuhtudel. Erandite alla kuuluvad:

Venemaa Föderatsiooni poolt akrediteeritud diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajad, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ja nende pereliikmed.

Rahvusvahelise transpordi teenuse osutajad.

Venemaa Föderatsiooni kodanike pereliikmed (abikaasad, vanemad, lapsed, kasulapsed), kellel on selle tõestamiseks vastavad dokumendid (erand kehtib ainult Venemaale sisenemiseks, mitte väljumiseks).

Riiki sisenemine või väljumine sugulase surma puhul.

Venemaa ametivõimud pole veel avaldanud ametlikku selgitust, kas ja millistel alustel saavad Eesti kodanikud ja elanikud alates esmaspäevast riigist lahkuda. Seetõttu palub välisministeerium Venemaal ajutiselt viibivatel Eesti elanikel lähtuda teadmisest, et esmaspäevast alates ei pruugigi neil olla võimalik seda teha.

Välisministeerium on ühenduses Venemaa ametivõimudega ja annab täpsema info selginedes sellest jooksvalt teada.

Reedel peatas Venemaa ka liini- ja tellimuslennud välisriikide lennujaamadesse ja vastupidi, välja arvatud lennud Vene kodanike tagasitoomiseks koroonaviiruse levikuga riikidest või lennud, mis toimuvad Venemaa valitsuse erikorralduste alusel.

Eurojackpotiga võideti 659 000 eurot

Pixabay

Reedeõhtusel Eurojackpoti loosimisel võitis üks Eesti lotomängija 5+1 võidutasandiga 659 116,20 eurot. Võidupilet on ostetud internetist, teatas Eesti Loto.

Kokku võideti 5+1 võidutasemega täna 4 võitu – lisaks Eestile võitsid ligi 660 000 eurot ka lotomängijad Soomes, Norras ja Saksamaal.

Ka meie lõunanaabritel oli täna loosiõnne - üks viiest 5+0 võidust võideti Lätis, võidusummaks oli sel võidutasandil 155 000 eurot. 

Peavõitu täna välja ei loositud, mistõttu on järgmise nädala jackpot kasvamas maksimaalse 90 miljoni euroni ning ka 5+1 võidufond on prognoositavalt juba 17 miljonit eurot.  


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD