Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti Muusikakoolide Liit andsid 27. septembril Rahvusooper Estonia Talveaias üle tänavused tunnustuspreemiad Eesti parimatele muusikaõpetajatele.

Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital jagab muusikapedagoogide tunnustuspreemiaid alates 2012. aastast koolide ettepanekute põhjal ja sihtkapitali algatustena. Preemia eesmärk on tunnustada pühendumist erialasele tegevusele ja muusikaalase hariduse jätkusuutlikku õpetamist. Pedagoogi tunnustuspreemia suurus on 1500 eurot.

Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esimehe Marje Lohuaru sõnul saab professionaalsete muusikute ettevalmistamine ja hilisemad muusikalised tippsaavutused alguse inspireerivast ja targast õpetajast.

„Kui õpetaja suudab lapsi tuua muusika juurde ja tema õpilased jätkavad oma professionaalset elu muusikutena, siis on see hindamatu ja väga suure väärtusega töö kogu Eesti muusikaelule,“ lisas Marje Lohuaru.

Helikunsti sihtkapitali pedagoogi tunnustuspreemia laureaadid on:

- ansamblimängu õpetaja Natalia Sakkos, Tallinna Muusikakeskkoolist

- kontrabassiõpetaja Kaupo Olt, Tallinna Muusikakeskkooli ja Nõmme muusikakoolist

- klarnetiõpetaja Tõnu Kalm, Heino Elleri Muusikakoolist

- trompetiõpetaja Aigar Kostabi, Nõmme Muusikakoolist

- klaveriõpetaja Olev Raal, Abja Muusikakoolist

Sihtkapitali algatusel anti tunnustuspreemia Pärnu Kunstide Kooli klaveriõpetajale Eva Taulile.

Tänavused Eesti Muusikakoolide Liidu tänupreemiad pälvisid:

- flöödiõpetaja Viia Ivask, Türi Muusikakoolist

- klarnetiõpetaja Tiit Veigel, Tartu I Muusikakoolist ja Elva Muusikakoolist

- viiuliõpetaja Marge Venkov, Võru Muusikakoolist

- kitarriõpetaja Inga Tagirova, Jõhvi Muusikakoolist

- akordioniõpetaja Merike Suban, Viru Nigula valla muusikakoolist

- kontsertmeister Krista Jalango, Pärnu Muusikakoolist

- oreli-, akordioni- ja klaveriõpetaja Pille Metsson, Keila Muusikakoolist

- klaveriõpetaja Vaike Väljamäe, Häädemeeste Muusikakoolist

Eestis tuleb esmaspäevast kahenädalasse karantiini jääda kolmekümnest Euroopa riigist saabujatel, erandiks on seejuures Leedu.

Tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule kehtib alates esmaspäevast kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang järgmistest Euroopa riikidest Eestisse saabujatele: Andorrast, Austriast, Belgiast, Bulgaariast, Hispaaniast, Hollandist, Horvaatiast, Iirimaalt, Islandilt, Itaaliast, Kreekast, Liechtensteinist, Luksemburgist, Maltalt, Monacost, Norrast, Poolast, Portugalist, Prantsusmaalt, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, San Marinost, Slovakkiast, Sloveeniast,  Šveitsist, Taanist, Tšehhist, Ungarist ja Ühendkuningriigist.

Vastavalt reedel tehtud valitsuse otsusele ei laiene liikumisvabaduse piirang aga Leedust saabujaile, juhul kui Eestisse tullakse tööle, õppima, ravile, perekondlikku sündmust tähistama või transiidi eesmärgil ning tulijail pole haigussümptomeid ega teadaolevat kokkupuudet koroonahaigega. Samad erandid hakkavad kehtima ka Läti ja Soome puhul, kui nende nakkuskordaja peaks ületama 25 piiri.

Välisministeerium annab teada, et Leetu reisimisel hakkab samuti esmaspäevast kehtima uus kord

Eestisse saabudes ei kehti liikumisvabaduse piirang tulevast nädalast reisijatele Küproselt, Lätist, Soomest ja Vatikanist.

Euroopa Liidu Nõukogu uuendas 7. augustil Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja piirangu võimaliku kaotamise kohta käiva soovituse lisas olevat kolmandate riikide nimekirja, mille alusel on võimalik Eestisse reisida Austraaliast, Gruusiast, Jaapanist, Kanadast, Lõuna-Koreast, Rwandast, Taist, Tuneesiast Uruguayst ja Uus-Meremaalt. Kanadast, Gruusiast ja Tuneesiast reisidest kehtib kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang. Teistest nimetatud riikidest Eestisse saabudes tulevast nädalast oma liikumisvabadust 14 päevaks piirama ei pea.