EESTI ELU

Neljapäeval ei juhtunud ühtegi rasket liiklusõnnetust

FOTO: Aigar Nagel

Neljapäeval ei juhtunud Eesti teedel ja tänavatel ühtegi liiklusõnnetust, kus inimesed kannatada oleksid saanud. 

Esialgsetel andmetel on tegemist tänavu kaheksanda sellise päevaga, kui raskeid õnnetusi polnud. Esimene raskete õnnetusteta päev oli 5. jaanuaril, teine 14. jaanuaril, kolmas 18. jaanuaril, neljas 26. jaanuaril, viies 21. veebruaril, kuues 3. märtsil ja seitsmes 23. märtsil. 

Esialgsetel andmetel oli mullu kokku 19 raskete liiklusõnnetusteta päeva. 

Politsei tabas möödunud ööpäeval liiklusest kaheksa joobes sõidukijuhti.

Kõik tabatud juhid olid liiklusse siirdunud alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Valitsus langetab diisliaktsiisi ja peatab teise samba maksed

Foto on illustratiivne Foto: AIGAR NAGEL

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks riigi 2020. aasta lisaeelarve ja sellega seotud seaduste muudatused, mis näevad ette ka diislikütuse aktsiisi langetamist ja maksete peatamist teise pensionisambasse.

Ratas esitab lisaeelarve riigikogule neljapäeval. "Olen väga tänulik riigikogule konstruktiivse suhtumise eest kogu koroonaviiruse ajal ja palun riigikogult ka selle kiiret menetlemist," sõnas Ratas valitsuse pressikonverentsil. 

Peaministri sõnul on esimene eesmärk, et inimesed säilitaksid töö. "Selleks on ettenähtud ka töötukassa meetmed, et palka kompenseerida riigi poolt," lisas Ratas. "Ma tänan kõiki Eesti inimesi, kes pingutavad ja abi pakuvad," sõnas peaminister. 

Lisaeelarvega suunatakse meditsiinisüsteemi 200 miljonit eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pakub läbi Kredexi majandusabi koroonaviiruse levikst tulenevate raskuste leevendamiseks. Valitsus otsustas suurendada Kredexi meetmeid 1 miljardilt 1,25 miljardile.

"Kavas on langetada ka diislikütuse aktsiisi, peatada teise samba pensionimaksed ja toetada laevandussektorit," sõnas Ratas. 

COVID-19 viiruse tõttu on Eestis surnud 11 inimest

Kolmapäevast kuni neljapäeva hommikuni on COVID-19 viiruse tõttu Eesti haiglates surnud kuus inimest.

Kuressaare haiglas suri 73-aastane naine, 87-aastane naine ja 77-aastane mees, Tartu ülikooli kliinikumis 55-aastane mees ja 92-aastane naine ning Põhja-Eesti regionaalhaiglas 86-aastane naine. 

Ajavahemikul 1. aprill kell 7 kuni 2. aprill kell 7 laekus Eestis 1372 koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust, millest kuus protsenti ehk 79 analüüsi osutusid positiivseteks. 

Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (30), Harjumaal (25), Pärnumaal (6),  Ida-Virumaal (5) ja Viljandimaal (5).

Eestis on kokku tehtud 15 725 testi, nendest 858 ehk viis protsenti on olnud positiivsed. 

Enim nakatunuid on analüüside tulemuste kohaselt vanusegrupis 50-54 eluaastat (11 protsenti) ning vanusegruppides 45-49 eluaastat (10 protsenti) ja 55-59 eluaastat (10 protsenti). 

Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Pärnu haigla ja Ida-Tallinna keskhaigla laborites.

2. aprill seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 85 patsienti, 16 inimest on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 45 inimest ning surnud 11, neist 10 haiglates ja üks hooldekodus.

Seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku. Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni  peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD