Maanteeamet alustab esmaspäeval lubatud suurimate piirkiiruste tõstmist eraldatud sõidusuundadega riigiteedel.

Tänavu saab kiirusega 110 km/h sõita 143 kilomeetril ja 25 kilomeetril tõstetakse kiirus 100 km/h-le.

Tänavu tõstetakse lubatud suurimat piirkiirust neljarajalistel ja 2+1 eraldatud sõidusuundadega maanteedel, kaherajalistel teedel jääb lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h.

Võrreldes eelmise aastaga lisandub uue kohana Tallinna–Tartu maanteel uus Pikknurme-Puurmani neljakilomeetrine 2+1 lõik.

"Sarnaselt eelmise aastaga jäävad liiklusohutuse kaalutlusel Tallinna–Narva maantee lühematel lõikudel Võerdla, Jõelähtme, Kuusalu, Liiapeksi ja Kukruse piirkonnas lubatud kiirus 90 km/h,” sõnas maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Siim Vaikmaa.

"Kuna ilm võib aprillikuus olla veel heitlik, siis tuleb kindlasti jälgida ilma- ja teeolusid ning lähtuda sõidukiiruse valikul neist. Siinkohal paneme kõigile südamele, et piirkiirusest tuleb kinni pidada ka eriolukorra ajal," lisas Vaikmaa. 

Eriolukorras kehtestatud reeglite peamine eesmärk on kaitsta koroonaviiruse eest Eesti inimesi. 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu teatel suureneb laienevate üraskikahjude tõttu kütteks sobiva puidu osakaal, sest üraskikahjustatud puidust mööblit ja ehitusmaterjale toota ei saa.

Liit rõhutab, et kuuse-kooraüraski kahjustuste leviku peatamiseks tuleb probleemiga tegeleda kohe, kuna lisaks metsade tervisele ohustab üraskipuhang ka maal elavate inimeste heaolu ja riigi rahakotti.

Kui tavaliselt tuleb puidusektoris energia- ja paberipuu peamiselt puude latvadest, okstest, saepurust, puiduhakkest ning mädaniku või kahjustusega puudest, siis üraskikahjude tagajärg on suur kogus kahjustatud puitu, millest pole võimalik valmistada pikaajalisi tooteid. Kuna puidu keemilise töötlemise võimekus on Eestis väike, läheb enamik kahjustatud puidust kütteks.

"Üraskirüüste viib töökohad eelkõige puitmajade ja puitmööbli sektorist, sest üraskikahjustusega puu sobib peamiselt puitlaastplaadi toormeks või kütteks. Paberipuiduks seda üldiselt ei taheta. Arvestades, et Eesti väliskaubanduse tasakaal on püsinud suuresti väärindatud puidul, võib üraskirüüste mõju meie majandusele ja töökohtadele maapiirkondades olla äärmiselt suur," ütles liidu juhatuse esimees Jaak Nigul pressiteate vahendusel. 

Liidu juhatuse liikme Tõnu Ehrpaisi sõnul peavad meetmed üraskiepideemia peatamiseks sarnaselt koroonaviirusega võitlemisele olema kohesed ja kiired.

"Ainuke võimalus kahjustuste leviku peatamiseks on pidev seire ja väiksemategi kahjustuskollete kohene likvideerimine. Eriti tähtis on, et seda tehtaks kõikjal üle Eesti, olenemata omandist ja sõltumata sellest, kas tegemist on kaitsealaga või mitte. Kui me kaitsealadel üraskikollete likvideerimisega täna ei tegele, pole varsti enam midagi kaitsta," sõnas Ehrpais.

Ta lisas, et metsade massiline hävitamine ei mõjuta üksnes puidutööstust, vaid ka teisi sektoreid. 

"Oluline on mõista, et kui ürask puud välja suretab, kaotavad sellest kõik. Süsinikku pole enam ei metsas ega pikaajalistes toodetes. Siin peaks olema eri huvigruppide vahel väga selge konsensus," märkis Ehrpais.

Viimastel aastatel on Tšehhit laastanud ulatuslik üraskiepideemia. 2019. aastal tehti tavapärase 18 miljoni tihumeetri asemel ainuüksi päästeraiet 25 miljonit tihumeetrit. Eelmisel aastal kuuse-kooreüraski poolt põhjustatud kahju suuruseks Tšehhi majandusele hinnatakse 1,7 miljardit eurot. Kardetakse, et üraski tõttu on ohus pool riigi kuusikutest, väärtusega 24 miljardit eurot.