Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) tegi kättesaadavaks põhjaliku materjali, kuidas oma ettevõtet ja töötajaid küberrünnete ja -pettuste eest kaitsta.

Eriolukord, kus paljud inimesed töötavad kodust, suurendab RIA kinnitusel ohtu, et ettevõtted ja nende töötajad satuvad küberrünnaku või -pettuse ohvriks.

RIA peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal Lauri Aasmann märkis, et IT pole juba ammu enam väike ja toetava rolliga kild ettevõttest, vaid vahel just kõige kriitilisem osa, sest kogu töö käib arvutites ning ettevõtte toimimiseks vajalik info talletatakse serveritesse või kõvaketastele. Kui need peaksid löögi saama, siis ettevõtte töö seiskub – selliseid näiteid ei pea otsima välismaalt, neid on ka Eestis hulgi.

"Äsja valminud eestikeelne juhend ulatab ettevõtetele abikäe ning aitab kaitsta küberrünnakute või -pettuste eest. Infoühiskonnas on naiivne mõelda, et väikeettevõtja andmetel pole väärtust. Kurjategijad suudavad iga andmekillu moel või teisel rahaks teha. Seepärast peavad kõik oskama ennast kaitsta,“ ütles Aasmann. 

„Kui ettevõte on küberohud maandanud, on tal üks mure vähem. Viimase kuu jooksul on levinud mitmeid koroonaviirusega seotud ja ka ettevõtetele suunatud õngitsuskirju ning oleme näinud ka kontode üle võtmise katseid,“ lisas Aasmann.

RIA tegi eesti keeles kättesaadavaks rahvusvaheliselt tunnustatud küberturvalisuse meetmete kogumi „CIS 20 Controls“. See on rahvusvaheliste küberturbeekspertide koostöös valminud tööriist, mida saavad kasutada IT-juhid ja kõik teised, kes vastutavad oma ettevõtte IT eest, et tagada oma asutuses küberturvalisus. CIS 20 meetmete viimane versioon eristab ka meetmeid, mis on mõeldud rakendamiseks nii suurtele kui ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Aprillist saab eestikeelset tõlget alla laadida ka Center For Internet Security ametlikul kodulehel, selleks tuleb vaid konto luua. 

CIS 20 meetmetele tuginedes valmis kokku kuuest peatükist koosnev lühijuhend, kuidas parandada küberturvalisust väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Selle alusel sündisid kuus videoklippi, kus BCS Koolituse ekspert selgitab lihtsas keeles, kuidas ettevõtet tasuta või soodsate tööriistadega küberohtude eest kaitsta.

Animeeritud koolitusvideoid aitavad selgitada, kuidas toimuvad levinumad küberintsidendid nagu õngitsemine, andmelekked, teenustõkestusrünnakud, näotustamine ja lunavararünnak. 

Kõik RIA juhendid leiab aadressilt https://www.ria.ee/et/ametist/juhendid.html

Viimase ööpäeva jooksul tuvastati Eestis 37 uut koroonaviirusesse nakatunut, viirus on nõudnud kokku 24 inimese elu.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1277 koroonaviiruse COVID-19 viiruse testi, neist kolm protsenti ehk 37 osutusid positiivseks, edastas terviseamet.

Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga uusi koroonaviiruse juhte Harjumaal juurde 20, Tartumaal kuus, Saaremaal kolm, Ida-Virumaal, Järvamaal ja Võrumaal võrdselt kaks ning Pärnumaal üks. Ühel juhul oli positiivse vastuse saanu isikukood teadmata. 

Kolmapäeva hommiku seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 139 inimest, kellest 11 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 72 inimest.

COVID-19 tõttu suri viimase ööpäeva jooksul Lääne-Tallinna keskhaiglas ravil olnud 92-aastane naine, Kuressaare haiglas olnud 73-aastane mees ning 53-aastane naine. Terviseameti teatel anti esmaspäeval Kuressaare haiglas surnud 73-aastase mehe surmast teada tagantjärgi. Kokku on COVID-19 tõttu Eestis surnud 24 inimest.

Alates kolmapäevast saavad perearstid põhjendatud kahtluse korral suunata testimisele kõiki koroonaviirusele viitavate sümptomitega inimesi sõltumata vanusest ja kaasuvatest haigustest. Inimeste jaoks testimise korralduses muudatusi ei tule, haigestumisel tuleb jätkuvalt pöörduda oma perearsti poole, kes otsustab testimise vajalikkuse üle ning suunab inimese testimisele. Arst hindab individuaalselt iga üksikut juhtumit.

Testimisstrateegia uuendamise eesmärk on saada täpsem epidemioloogiline ülevaade SARS-CoV-2 levikust Eestis, et täpsemalt hinnata seniseid sekkumisi ja planeerida järgnevaid meetmeid. Olukorra muutumisel vaadatakse testimise põhimõtted uuesti üle.

Eestis on kokku tehtud 24 813  testi, neist 1185 ehk viis protsenti olid positiivsed. Viimastest 37 protsenti on Saare maakonna ja 32 protsenti  Harju maakonna elanikud, Ida-Viru, Tartu ja Võru maakonna osakaal positiivsetest vastustest on kõigil kuus protenti. Vanusgruppide vaates on 26 protenti positiivsetest vanuses 65 ja enam eluaastat.