Peaminister Jüri Ratas rääkis laupäeval riigi aastapäeva kõnes, et mitte kunagi varem pole Eestil läinud suures plaanis nii hästi nagu viimasel paarikümnel aastal, ometi pole heaoluühiskonna hüvesid sugugi kõik nautida saanud.

"Me olemegi jõudnud heaoluühiskonna piirile, mille hüved, tõsi küll, pole ulatunud kõigini," sõnas Ratas. "Paljude näitajate poolest on Eesti siiski arenenud riikide tipus, millest viimati rõõmustas mind siiralt Eesti noorte PISA-testide võidukas tulemus. Ja nüüd seisab meie ees kaks ülesannet. Esiteks, kas murda klaaslagi, mis lahutab meid Põhjala heaoluriikide tasemest, mis aga eeldaks tõelist pööret mõtteviisis ja mõistagi kõigepealt laialdast debatti sellega seoses, või teiseks – ja see paistab praegu olevat reaalsem – hoida hammastega kinni saavutatust, milleni oleme praeguseks jõudnud, vältides samal ajal stagneerumist ning tagasilööke. Säilitamise kõrval on siiski enamasti parem plaan arendamine."

Ratas peatus Eesti Rahva Muuseumis peetud kõnes ilmastiku- ja kogu looduskeskkonna muutustel, mis on kaasnenud 19. sajandi lõpus alanud tööstusrevolutsiooniga ning viinud tänaseks meid kõiki globaalse kliimakatastroofi lävele.

"Esiteks, meil tuleb otsida uusi kohanemisteid toimetulekuks juba aset leidnud muutustega. Teiseks tuleb meil investeerida tehnoloogiatesse, mis vähendavad niinimetatud ökoloogilist jalajälge, ja kolmandaks – aga ütlen seda nüüd kujundlikult – tuleb meil hakata koomale tõmbama. Koomale tõmbama kõiges, mis puudutab ainelist ilma, vastukaaluks vaimuilmale, mille süvendamisel ja laiendamisel üleüldiselt ja elukestvalt jätkub lõputult ruumi," lausus Ratas.

Ta lisas, et Eesti on avatud väikeriik ja meie avatuses ongi ühtlasi meie suurus.

"Minu sügavaim veendumus seisneb selles, et kuni püsime avatuna tulevikule, tulgu sealt või tulist tõrva – seni, kuni me võtame vastu mistahes proovikivid, komistamata nendele, seni me kestame," märkis Ratas.

Peaministri kõne täistekst: https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratase-kone-eesti-vabariigi-102-aastapaeva-eel-tartus-22022020

Laupäeval kulgeb ridamisi aktiivseid madalrõhkkondi Norra ranniku poole, survestades jõuliselt Läänemere ümbrust – nii ootab valdavat osa Eestist ja Läänemerd korralik torm koos tugeva sajuga, mistõttu sai suurem osa maakondi ilmateenistuselt teise taseme hoiatuse. 

Saaremaal tugevneb lõuna- ja edelatuul puhanguti 25-30, Hiiumaal aga 22-27 meetrini sekundis. 

Harju-, Lääne- ja Pärnumaal tugevneb tuul puhanguti 22-27 m/s. Keskpäevast alates muutub lörtsi- ja vihmasadu tugevaks.

Ida- ja Lääne-Virumaale prognoosib ilmateenistus puhanguti kuni 20-24 m/s küündivaid tuuleiile. Järva-, Rapla- ja Viljandimaa pääsevad 20-23 m/s ulatuvate tuulepuhangutega.

Tartu-, Valga-, Jõgeva-, Põlva ja Võrumaa jäid 17-20 meetrini sekundis ulatuva tuule tõttu esimese taseme hoiatusega.

Peipsil puhub lõuna- ja edelatuul 8-12, puhanguti kuni 15 m/s, kuid tugevneb pärastlõunal 10-15, puhanguti 20 m/s. Läänemere põhjaosas tugevneb päevaks lõuna- ja edelatuul 17-22, puhanguti kuni 30 m/s. Ka Liivi lahe põhjaosas küündib tuul paiguti 30 m/s.

Soome lahe lääneosas puhub tuul 14-19, puhanguti kuni 28 m/s. Soome lahe idaosas 14-18, puhanguti kuni 25 m/s.

Väinamerele on päevaks oodata 14-18 m/s, puhanguti aga  kuni 25 m/s ulatuvaid tuuleiile.