Kuigi müügikuulutuses ja lepingus on enamasti kirjas vaid positiivne, on ostja seisukohalt oluline arvestada just puudustega, kuna nendest sõltub kinnisasja sihipärase kasutamise võimalus ning mõni puudus võib asja kasutamise vägagi keeruliseks muuta.

Kinnisasja andmeid ostjale edastades tuleb lähtuda infost, mille vastu ostjal on äratuntav oluline huvi seoses kinnisasja edasise kasutamisega. Ehk välja tuleb tuua ka naabrite kärarikkad peod, korteriühistu probleemid võlglastega, tõsiasi, et ahi ei tõmba, seinad on soojustamata jms.

Millise aja jooksul tuleb ostjal müüjat avastatud puudustest teavitada?

Kinnisasjade ostutehingutega on kindlaks määratud aeg, mil võib varjatud puuduste ilmnedes eelmise omaniku poole pöörduda ning paluda tal puuduste likvideerimise kulud kanda. Samuti on võimalik varjatud puuduste mastaabist sõltuvalt tehing ka tagasi pöörata. Üldine lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat, kuid teavitama peab, olenevalt puudusest, mõistliku aja jooksul ehk kohe nende avastamisel.

HUGO.legal jurist Ülle Aliorg soovitab müügieseme ülevaatamisele kaasata ehitusvaldkonna asjatundja, kes oskab hinnata asja seisundit ja juhtida tähelepanu puudustele. “ On selge, et kõiki vigu ei ole võimalik kohe märgata ning seetõttu ongi antud aeg, mille jooksul avastatud vigade osas on võimalik müüjale pretensioone esitada. Puuduste ilmnemisel tuleb koheselt neist kirjalikult teavitada teist lepingupoolt ning teha ettepanek puuduste kõrvaldamiseks ja anda selleks tähtaeg, kasutades lepingujärgseid õiguskaitsevahendeid. Suurema kindlustunde ja südamerahu huvides soovitan uue kodu ülevaatamisele kaasa võtta ehitusekspert, kellel on kogemusi varjatud puuduste avastamisel ning oskab sellega seonduvalt õigeid küsimusi küsida ja ka visuaalselt vastavaid kohti kontrollida,” sõnas Aliorg.

Aliorg lisab, et varjatud puuduseks loetakse lepingutingimustele mittevastavust, mida ostja ei võinud avastada asja eeldatava hoolsusega väliselt üle vaadates. “Juhul kui ostja avastab peale tehingut kinnisasjal olulise puuduse, mis oli või pidi olema olemas juba tehingu hetkel, peab ta lepingutingimustele mittevastavusest teavitama müüjat ja tegema seda mõistliku aja jooksul.”

Sel aastal on võidupüha teisipäeval ehk tööpäeval ning kuna võidupüha on riigipüha, on sellele eelnev tööpäev ehk 22. juuni kolme tunni võrra lühem.

23. juunile eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud lühendama kolme tunni võrra. Kui ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. Neile, kes töötavad tööajakava alusel, tähendab see seda, et tööandja peab juba ajakava koostamisel lühendatud tööpäeva osas töötajatelt nõusoleku saama. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida. 

Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks. Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse tasuna.

Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka võidupühal või jaanipäeval, eeldab seadus, et töötajale makstakse kahekordset tasu. Kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga.

Eesti rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse, on uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.