. 
Selver avab kevadsuvel Võrus oma teise kaupluse, seekord Kagukeskuses supermarketi, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.
Uue kauplused üldpind on 2300 ruutmeetrit ning kaupluses saab tööd ligi 30 inimest. Ka Vilja tänava Selver jätkab tegutsemist.
«Leping meie ja Kagukeskuse vahel on allkirjastatud,» kinnitas Selveri juhatuse liige Kristi Lomp. «Kui Vilja tänaval asuv kauplus on väikepoe formaadiga, siis Kagukeskusesse tuleb korralik supermarket.»
Võru on Lombi sõnul Eesti mõistes suur linn, kus tahetakse kindlasti olla. «Otsisime uusi võimalusi ja paremaid kohti ning hindasime Kagukeskuse asukoha heaks,» lisas Lomp. «Tegemist on kaubanduskeskusega, kus tublid rentnikud – nii tekib sünergia.»
«Jätkame tegevust ka senises Vilja tänava poes,» lisas firma juht. «Eks vaatame tulevikus, kui uus pood on juba avatud, kuidas meil minema hakkab. Võru on siiski piisavalt suur, et olla seal mitme poega.»
Ka Rimil on Võrus kaks poodi, samuti on mitu kauplust Coopil.
Lomp tõdes, et Selver peab Lõuna-Eestis oma põhiliseks konkurendiks Coopi. «Eelkõige peame jälgima nende tegevust.»
Ta lisas, et Kagukeskuse külje all asuval Maximal on kaubandusele hoopis teistsugune lähenemine, samuti on kauplusekettide valik erinev. «Kuna tegemist on aga väikese turuga, on kõik kaupmehed ikkagi konkurendid.»
Uus supermarket avab Lombi sõnul uksed lähema poole aasta jooksul. «Avame 2020. aasta kevadsuvel,» lisas kaupluseketi juht, kelle sõnul on täpne ajakava praegu veel täpsustamisel.
Kagukeskuse Selverisse palgatakse ligi 30 töötajat. «Kauplus avatakse koos Selveekspressi teenusega,» täpsustas Lomp.
Selveri juhi sõnul on Võrumaa ettevõttel Jaagumäe Kaubandus peale poodide ka tootmise pool ning seetõttu ei saa välistada tulevikus koostööd ka Jaagumäega. «Kui nad on huvitatud koostööst, võiks see meilegi huvi pakkuda,» kinnitas Lomp.
Rahvusvahelisel puuetega inimeste päeval juhib Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) tähelepanu, et puuetega inimestele tuleb kindlustada võrdne ja vajadustele vastav ligipääs sotsiaalkaitsele kõigis kohalikes omavalitsustes (KOV).
EPIKoja juhatuse esimees Monika Haukanõmm selgitas, et seaduse kohaselt peab sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja sotsiaalabi andmist korraldama inimese rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne omavalitsus. “On loomulik, et inimene saab abi sealt, kus ta elab. Kuid täna puudub KOV-ides nii ühtne puuetega inimeste abivajaduse hindamise metoodika kui ka järelevalve teenuste sisu ja kvaliteedi üle,” avas Haukanõmm probleemi tausta.
Haukanõmme sõnul on omavalitsuste eelarved ajas kasvanud, kuid panus sotsiaalkaitsesse samal ajal kahanenud – kui 2009. aastal kulus sotsiaalkaitsele 10,5 protsenti omavalitsuste eelarvest, siis 2018. aastal vaid 7,6 protsenti. “See tähendab, et sotsiaalkaitse ei ole KOV-ide jaoks prioriteet. Osad linnad ja vallad on suutnud ajaga sammu pidada, suurem osa kahjuks mitte, mistõttu koheldakse puuetega inimesi ebavõrdselt.
Tema sõnul on tähendab puudega inimesele vajaliku abi kättesaadavus lisaks vaesuse vähendamisele ka iseseisvamat ning väärikamat elu. Seetõttu on oluline hinnata omavalitustele suunatud ressursside piisavust vajaliku abi osutamisel ning toetada omavalitsusi tarkade valikute tegemisel. On vaja ka tõhusamat dialoogi puuetega inimeste organisatsioonide ja omavalitsuste vahel.
Dialoogi suurendamiseks korraldab EPIKoda teisipäeval Raplas rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale pühendatud konverentsi “Elu kui dokfilmis. Kes lavastab kohaliku tasandi sotsiaalkaitset?” Konverentsil jagatakse kohalike omavalitsuste häid praktikaid ning otsitakse parimaid tulevikustsenaariume. Päeva avab riigihalduse minister Jaak Aab ning ettekannetega esinevad EPIKoja juhatuse esimees Monika Haukanõmm ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid. Konverentsi kava on leitav manusest.
Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja. EPIKoda ühendab 48 puuetega inimeste ja krooniliste haigete organisatsiooni.
Lehekülg 1423 / 1964
