Kuperjanovi jalaväepataljoni laienemisplaanide uue kava järgi rajatakse neli miljonit eurot maksev sõjaväeparkla Võru valda Tsiatsungõlmaa lasketiiru juurde, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

Esmalt oli kavas ehitada sõjatehnika parkla kõrvalasuva elamurajooni lähedusse, seejärel üle tee asuvale vanale reostatud naftabaasi alale. «Oleme nüüd leidnud kolmanda lahenduse, mis jääb Võru linnast välja,» rääkis kaitseinvesteeringute keskuse juhataja Kusti Salm. «Tahame muuta plaanitava parkla asukohta ning rajada selle Võru valda Tsiatsungõlmaa lasketiiru juurde. Üsna pea peaks järgnema projekti ametlik käik.

Peamine plaanide muutmise põhjus on Salmi sõnul asjaolu, et 2. jalaväebrigaadi lahinguvalmiduse saavutamiseks on karmid tähtajad. Kümneaastase arengukava kohaselt on tema kinnitusel viimane aeg ehitustööde alustamiseks 2022. aasta alguses. Selleks ajaks peavad olema planeeringud valmis ja maatükid ostetud.

Salmi sõnul oleks Võru endise naftabaasi alale ehitamine tähendanud ka kogu reostuse likvideerimist. «See plaan lendas lihtsalt ajaliselt uppi,» lausus Salm. «Esialgsed ambitsioonikad ajakavad tehti rohkem kui aasta tagasi. Uuringuid on küll tehtud, aga sisuliselt pole mitte midagi edasi liikunud. Reostuse likvideerimiseks pole lõplikult rahastust ja pole ka näha, et see kusagilt tuleks.»

Kaitseinvesteeringute keskuse juhataja sõnul tunneb ka kaitseministeerium muret Eesti looduse ja keskkonna pärast. «Kuid kaitseministeeriumi ülesanne on siiski arendada Eesti kaitset,» lisas ta. «Me ei saa panna oma plaane keskkonnakaitsest otseselt sõltuma.»

Parklasse tuleb sadu sõjamasinaid, selle ümber ehitatakse aed. «Investeering on ligikaudu neli miljonit eurot,» ütles Salm ning lisas, et summa saadakse kaitse-eelarvest. «Töödega on kavas alustada järgmise aasta alguses.»

Eestis elavate eestlaste loomulik iive oli teist aastat järjest positiivne, postiivne on ka eestlaste tagasirändealdo. 

Eestis elavate eestlaste arv suurenes eelmisel aastal loomuliku iibe tõttu 348 ja rändesaldo tulemusel 794 inimese võrra, edastas statistikaamet. Täpsustatud andmetel elas tänavu 1. jaanuaril Eestis 909 552 eestlast.

Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur ütleb, et eestlaste loomulik iive on püsinud tasakaalu lähedal viimased kaksteist aastat. "Aastatel 2008–2012 oli eestlaste loomulik iive positiivne, püsis seejärel viiel järjestikusel aastal negatiivne ja on nüüd kahel viimasel aastal pööranud jälle positiivseks. Kokku on viimase tosina aasta jooksul sündinud 3600 eestlast rohkem kui surnud," ütles Tammur.

Lisaks positiivsele iibele on eestlaste arvu kasvu toetanud ka tagasiränne: kolm viimast aastat on eestlaste välisrände saldo olnud positiivne. Pärast iseseisvuse taastamist algas Eesti jaoks negatiivse välisrändega periood, mil alguses lahkus suur osa siin elanud vene päritolu inimestest ja seejärel kasvas ka eestlaste välisränne. Pärast Euroopa Liiduga liitumist avanesid piirid ja lahkujate arv suurenes veelgi.

"Viimased viis aastat on olnud positiivne kogu Eesti välisränne ja viimased kolm aastat ka eestlaste välisränne. Ühte peamist motivaatorit inimeste tagasi pöördumiseks kodumaale on keeruline välja tuua, ent riigi üldine majanduslik stabiilsus tõi inimesi tagasi näiteks ka eelmise majanduskriisi eel," sõnas Tammur.