President Kersti Kaljulaid jättis reedel teise pensionisamba reformi seaduse välja kuulutamata, sest leidis selles hulga vastuolusid põhiseadusega.

"President ei ole ühegi seaduse poolt ega vastu," ütles Kaljulaid. "Küll on aga riigipea põhiseadusest tulenev ülesanne hoida meie õigusruum põhiseaduse vaos."

Kaljulaidi hinnangul riivab niinimetatud pensionireformi seadus ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning on mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega.

Riigipea sõnul on Eesti demokraatliku riigi üks aluspõhimõtteid, et seadusandjal on õigus oma poliitikaid ellu viia. „Sotsiaalsfääris on see otsustusruum eriti lai, mistap ei ole minu arvamus valitud poliitikameetmete sisu osas oluline. Analüüsisin seadust üksnes põhiseaduse ja selle võimalike riivete kontekstis,“ lausus president.

Ta lisas, et erinevaid põhiseaduse riiveid on möönnud nii reformi pooldajad kui vastased, kuid küsimus on, kas need riived on põhjendatud ja kas need on proportsionaalsed. „Neid vastuolusid analüüsides jõudsin järeldusele, et senist pensionisüsteemi nii ulatuslikult ja tagasiulatuvalt muutev seadus on vastuolus põhiseadusega. Seetõttu jätan selle seaduse välja kuulutamata ning saadan tagasi parlamenti, et riigikogu seda uuesti arutaks ning leiaks võimalused viia see vastavusse Eesti Vabariigi põhiseadusega,“ sõnas riigipea.

Kaljulaid tõi oma analüüsis välja niinimetatud pensionireformi seaduses sisalduvad kuus peamist vastuolu põhiseadusega. „Ühelt poolt on siin seaduses mitmel puhul tegemist objektiivsete põhiseaduse printsiipide rikkumisega. Teiseks keskseks probleemiks on õiguspärase ootuse ja omandiõiguse ebaproportsionaalne riive,“ sõnas Kaljulaid.

Kuna president seadust välja ei kuulutanud, siis läheb eelnõu tagasi riigikogusse. Seejärel jõuab see taas presidendi lauale.

Kui Kaljulaid leiab ka teist korda, et pensionireformi eelnõu on põhiseadusega vastuolus, siis läheb vaidlus riigikohtusse.

Valitsuse soov on jõustada pensionireform järgmise aasta jaanuaris.

Nii oleksid esimesed väljamaksed pensioni teisest sambast väljujatele juba 2021. aasta septembris ehk vahetult enne kohalike omavalitsuste valimisi.