Teisipäeval on võidupüha puhul Eestis lipupäev ning jaaniööl lippe ei langetata ja lipud lehvivad jaanipäeva puhul ka kolmapäeval.

23. juuni on üks kolmest kohustuslikust lipupäevast, kui Eesti lipp heisatakse kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele.

Võidupühal tähistatakse Eesti vägede pöördelist võitu Landeswehri üle 23. juunil 1919. aastal. Sellel aastal suuri avalikke üritusi, sealhulgas võidupüha paraadi, ei korraldata. Kell 11 ühendatakse Kadriorus presidendi lossi ees muinastuli ja mälestustuli võidutuleks ning seejärel saadab Vabariigi President võidutuled igasse maakonda. Südapäeval asetatakse pärjad Vabadussõja võidusamba jalamile Vabaduse väljakul Tallinnas.

Jaanipäev on iidne suvepüha, rahvakalendris aasta tähtsaim püha.

Lipud heisatakse 23. juunil päikesetõusul ja langetatakse 24. juuni õhtul kell kümme. Kui lippu siis ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada.

Peaminister Jüri Ratas tunnustas teisipäeval võidupühal peetud kõnes Eesti julgeoleku eest seisvate inimeste kõrval ka neid, kelle pingutused eesliinil aitasid koroonaviirusest jagu saada.

Ratas ütles lipuheiskamise, muinastule süütamise ja tuletoojate medalite andmise tseremoonial, et kuigi kevad tuli sel aastal teisiti ning koroonaviiruse mõju on veel tänagi tunda, ei ole võidupüha sisu sellest muutunud. "Tähistame ju ikka meie esivanemate vahvust Vabadussõjas, et möödunud aegade võidud süstiks uhkust ja enesekindlust tulevikuks. Seetõttu on igati kohane, et võidutule viivad täna üle Eestimaa laiali just noored," ütles ta ning avaldas veendumust, et võidutuli läidab üle terve maa arvukaid jaanilõkkeid ja annab südamesoojust paljudele kaasmaalastele.

Tänavu on Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad 90. aastapäev ning sestap on tuletoojateks iga maakonna parim noorkotkas ja kotkajuht.

Peaministri sõnul on võidupühal inimesi ühendav mõju ning ka koroonaviiruse leviku vähendamisel said määravaks meie inimeste kogukondlikkus ja vastutustunne. Ta kutsus edaspidigi kõiki inimesi üksteist ja oma tervist hoidma, sest hooliv ja hoolikas käitumine on kindlaim viis tagada, et püsime terved.

Ratase sõnul on võidupüha aeg rääkida ka kangelastest: nii Eesti vabaduse ja iseseisvuse taastamise eest võidelnud inimestest kui ka tänapäeval meie julgeoleku eest seisjatest, samuti inimestest, kelle pingutused eesliinil aitasid koroonaviirusest jagu saada.

Ta tunnustas tervishoiutöötajaid, siseturvalisuse eest vastutavaid politseinikke, piirivalvureid, päästjaid ning häirekeskuse töötajaid, kaitseväelasi ja kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid, abipolitseinikke, kohalike omavalitsuste töötajaid ning teisi meie igapäevaseid kangelasi, kelle valmisolekul ja julgusel tugineb meie iseolemise kestmine. "Teie olete meie valmisolekukultuuri lähtekoht. Saame oma turvalisuse tagamiseks loota teile igas olukorras ja ma olen kindel, et üheskoos tagame selle, et kui viirus naaseb, ei sulge me enam Eestimaad, vaid sulgeme viiruse," ütles ta.

Hiljutiste sündmuste valguses toonitas peaminister ka kodanikujulguse tähtsust. "Tühipaljas vorm ei muuda meie elu paremaks või turvalisemaks. Meie ajalugu tõestab, et vormi täitmiseks sisuga on vaja teotahtelisi naisi ja mehi, kes vajadusel ei kõhkle meie kõigi kaitstuse nimel tegutsemast. On meie õnn ja rikkus, et selliseid inimesi on eestimaalaste seas nii palju," lausus ta.

Ratas lisas, et võidupühal oleme harjunud seda paraadi ja maakaitsepäevadega rõhutama, samuti oleme harjunud, et paraadil seisavad meie kõrval seisavad solidaarsuse ja toetuse märgina liitlasüksused. Kuigi tänavu peetakse võidupüha teises vormis, on selle sisu endine: "Võime olla uhked enda inimeste üle ja kindlad oma liitlaste ning sõprade toetuses. Võime julgelt tähistada tänast pidupäeva ning tunda siirast rõõmu selleks üle kogu Eestimaa heisatud rahvuslippude üle," ütles ta.