Põlva-, Valga- ja Võrumaal toimub 28.-30. augustini taas koerte ja kasside tasuta marutaudi vastu vaktsineerimine.

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peaspetsialisti Enel Niine sõnul Eestis praegu marutaudi ei esine, kuid endiselt oleme haigusest ohustatud. „Kagu-Eesti piirneb kahe riigiga, millest ühes on marutaudijuhtumeid esinenud lähiminevikus ning teises on haigus jätkuvalt väga levinud. Seetõttu on eriti oluline, et antud piirkonnas oleksid lemmikloomad vaktsineerimise tulemusel marutaudi eest kaitstud,“ selgitas Niin.

Amet viib lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimise kampaaniat läbi juba teist aastat. Eelmisel aastal vaktsineeriti kampaania käigus Põlva- ja Võrumaal kahe päeva jooksul üle pooletuhande kassi ja koera. „Tänu kampaaniale sai möödunud suve lõpul vaktsiinisüsti suur hulk Kagu-Eesti maapiirkonna lemmikloomi. Ka kohalikud elanikud kinnitasid sellise ettevõtmise vajalikkust. Seega loodame, et ka sellel aastal on rohkelt loomaomanikke, kes lasevad oma lemmiklooma vaktsineerida,“ ütles Niin.

Koeri ja kasse tuleb vaktsineerida marutaudi vastu vähemalt iga kahe aasta tagant. Selle eest, et lemmikloomal oleks toiming regulaarselt tehtud, vastutab loomaomanik. VTA käivitas vaktsineerimise kampaania aitamaks kaasa vaktsineeritud lemmikute osakaalu tõusule ning juhtimaks veel kord tähelepanu vaktsineerimise olulisusele. Kuna rohkem kui 95 protsenti inimese haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga, siis on oluline, et Eesti koerad ja kassid oleksid vaktsineeritud marutaudi vastu kaitsmaks loomade ja inimeste elu.

Koostöös loomakliinikutute ning veterinaararstidega vaktsineeritakse kolmel päeval kasse ja koeri Põlva-, Valga- ja Võrumaal. Selleks liiguvad meeskondadena eri piirkondades ringi tegevusluba omavad loomaarstid ning erinevatel päevadel pakuvad tasuta vaktsineerimist ka kampaaniaga liitunud loomakliinikud.

Tänavu mais läbi viidud SEB noorte uuringu kohaselt saab meeste ja naiste vaheline palgalõhe alguse juba esimesel töökohal, sõltumata sellest, kas noor alustab oma karjääri ajutisel, teenindussektori töökohal või professionaalsemas töövaldkonnas.

Uuringus osalenud noorte naiste palgad jäävad rohkem kui 75 protsendil juhtudest vahemikku kuni 800 eurot kuus, samas noorte meeste sissetulek koondub paremini tasustatud rühma alates umbes 1000 eurost kuus, teatas SEB.

Seejuures kuni 500 eurot teenivatest noortest moodustavad naised 75 protsenti, palgavahemikus 500 kuni 800 eurot kuus on naiste osakaal 77 protsenti. Samas on noorte seas, kes teenivad rohkem kui 1200 eurot, meeste osakaal üle poole, 56 protsenti. Palgavahemikus 801–1200 eurot on meeste osakaal aga 48 protsenti. 

Teenindussektoris ja/või ajutisel töökohal töötavatest ja alla 500 euro teenivatest noortest 80 protsenti olid naised, 501–800 eurot teenivatest noortest moodustasid naised 86 protsenti. Uuringus osalenud 801–1200-eurose palgaga teenindussektori või ajutise töökohaga noortest olid 53 protsenti naised, enam kui 1200-eurose palga teenijatest olid naised 35 protsenti. 

"Noorte uuringu tulemused on aastaid näidanud, et naiste ootused oma palgale on meestega võrreldes palju tagasihoidlikumad, mis annab aluse eeldada, et nad küsivad ka tööandja juures tagasihoidlikumat töötasu," nentis SEB noorte klientide segmendijuht Merit Kalm pressiteates. 

Ta lisas, et palgavahemike reaalsed tulemused tõendavad naiste madalamat tasustamist ja seda vaatamata faktile, et üle kolmandiku noortest alustab tööturul kas teeninduses, kaubanduses või ajutisel töökohal, kus soolised tasustamiserinevused peaksid justkui väiksemad olema.

"Oma andmetest näeme, et palgalõhe saadab noori töötajaid igas valdkonnas, andes endast esimest korda märku spetsialiseerumist mitte nõudvatel töökohtadel ja tulles aina selgemalt esile siis, kui noored suunduvad professionaalsematele töökohtadele," tõdes Kalm.

SEB noorte uuringus osales 458 inimest vanuses 18 kuni 25. Selle aasta uuring keskendub peamiselt muutustele noorte tööhõives ja karjäärides.

Statistikaameti 2019. aasta andmetel küündib üleüldine palgalõhe Eestis 17 protsendini.