EESTI ELU

Tänavu tõuseb vanaduspension keskmiselt 45 eurot

Pixabay

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele riikliku pensioni 2020. aasta indeksi väärtuse kinnitamise eelnõu, millega saab uueks indeksi väärtuseks 1,080 - see tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid keskmiselt kaheksa protsenti ning koos erakorralise pensionite tõstmisega kasvab keskmine vanaduspension 45 eurot.

„Pensionite indekseerimise ja erakorralise tõstmisega suureneb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. See on vajalik, et parandada eakate heaolu ning vähendada vanaduspensionäride vaesusriski. Pean õigeks, et koos palgakasvuga tõusevad ka pensionid senisest kiiremas tempos. Loodan, et valitsusel on võimalik jätkata pensionite täiendava tõstmisega ka järgmistel aastatel,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension suureneb 45 euro võrra ehk praeguselt 483 eurolt 528 euroni.

Pensioni baasosa on pärast indekseerimist eelnõu kohaselt 208,5 eurot ja aastahinne 7,104 eurot. Pärast indekseerimist tõstetakse pensioni baasosa erakorraliselt seitsme euro võrra, mis tingib pensionide baasosa kasvu 208,5 eurolt 215,5 euroni. Sellega koos suurenevad täiendavalt riiklikud pensionid, välja arvatud rahvapension. 2020. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist.

Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 12 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus. 

Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee. Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 612 1360.

Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on puuduva töövõime korral päevamäär 14,89 eurot ja töövõimetoetus puuduva töövõime korral on 446,7 eurot kuus. Mullu oli see 413 eurot kuus. Osalise töövõimetoetuse suuruseks on 57 protsenti kehtivast päevamäärast, keskmiselt 254,70 eurot kuus ning puuduva töövõime korral 100 protsenti kehtivast päevamäärast ehk keskmiselt 446,70 eurot kuus.

Hiinas on uude koroonaviirusesse surnud 2004 inimest

Pixabay

Hiinas on uude koroonaviirusesse surnud 2004 inimest, teatasid kolmapäeval võimuesindajad.

Hubei provintsivõimude andmetel on viimasest kokkuvõttest saadik surnud 132 inimest ja uusi nakatumisi avastatud 1693. Mujal riigis on surnud veel neli inimest. Kokku on uusi nakatumisi riigis 1749, mis on kõige väiksem number sel kuul.

Viirusesse on nakatunud rohkem kui 74 185 inimest ja viiruse leidmisest on teatanud umbes 25 riiki.

Hiinast alguse saanud uue koroonaviiruse puhang ei ole kontrolli alt väljunud, kuid olukord on väga ohtlik, ütles teisipäeval ÜRO peasekretär António Guterres.

Jaapanis hakkasid kolmapäeval kruiisilaevalt karantiinist lahkuma reisijad, kelle testitulemused on negatiivsed ja kel pole uue koroonaviiruse haigustunnuseid, teatasid hommikul võimuesindajad.

Lähitundidel peaksid laevalt lahkuma umbes 500 inimest.

 

Aluse pardal on Covid-19 viirusesse nakatunud sadu inimesi.

Kolmapäeval lubatakse maale vaid need, kes on andnud negatiivse proovi ega ole olnud lähedases kontaktis viirusega nakatunud inimestega. Paljud lahkujatest on jaapanlased.

Seni on ristluslaeva Diamond Princess pardal uue koroonaviiruse diagnoosi saanud 542 inimest ja seda hoolimata 5. veebruaril kehtestatud karantiinist.

Karantiin kehtestati alusel pärast seda, kui Hongkongis maale astunud endine reisija oli jaanuaris positiivse proovi andnud.

PRIA maksis 2019. aastal toetusteks üle 319 miljoni euro

2019. aastal maksis põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) 21 719 kliendile kokku 319,4 miljonit eurot ameti poolt vahendatud toetusi.

Toetusi maksti põllumajandus-, metsandus- ja kalandusettevõtjatele, MTÜdele, avaliku sektori asutustele ning teistele toetustingimustele vastavatele taotlejatele kokku 79 meetmest. Otsuseid tegi amet kokku ligi 68 000 taotluse põhjal, teatas PRIA

Kõige enam ehk 2381 oli toetusesaajaid Harjumaal, Võrumaal 2373 ja Pärnumaal 2350. Suurima toetussumma kogus aasta jooksul kokku Tartumaa, kus maksti taotlejatele välja üle 36 miljoni euro, järgnes Pärnumaa 35,7 miljoni euroga. 

Väikseimad toetuste kogusummad suundusid mullu Hiiumaale ja Ida-Virumaale, vastavalt 5,9 miljonit eurot ja ligikaudu 9 miljonit eurot. 

Ligi poole 2019. aasta toetuste summast moodustasid põllumeestele ja loomapidajate makstavad Euroopa Liidu rahastatavad otsetoetused ja Eesti riigieelarvest lisanduvad üleminekutoetused – kokku üle 159,5 miljoni euro.

Sama sihtgrupp sai ka üle 57 miljoni euro maaelu arengukava hektari- ja loomapõhiseid toetusi. Toetuste abil hooldatakse ja haritakse PRIA hinnangul Eestis ligi miljonit hektarit põlde ja poollooduslikke kooslusi.

Üle 18 miljoni euro said kohalikud kogukonnad toetust LEADER-programmi kaudu. Mitmesugusteks investeeringuteks said põllumajandus- ja metsaettevõtted, toiduainete töötlejad, maaparandajad, noortalunikud, maamajanduse mitmekesistajad, nõustamisteenuse pakkujad, tootjarühmad ning teadusasutused  kokku üle 77 miljoni euro maaelu arengukava erinevaid toetusi. Kalandusvaldkonna toetusi maksis PRIA eelmisel aastal üle 16,1 miljoni euro.

Eelmisel aastal makstud summast tuli 271,4 miljon eurot Euroopa Liidu ja ligi 48 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD