EESTI ELU

TAI: rahvastik kaotas mullu 424 044 eluaastat

TAI: rahvastik kaotas mullu 424 044 eluaastat

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistika põhjal kaotas 2023. aasta Eesti rahvastik 424 044 eluaastat, mis on umbes 20 000 aasta võrra vähem kui 2021. aastal, kuid ligi 11 000 võrra rohkem kui aastal 2019.

Mehed kaotasid enneaegsete surmade ning haigestumise tõttu 197 688 ja naised 226 355 aastat. Enneaegsete surmade tõttu on kaotatud eluaastate arv nelja aastaga meestel suurenenud kaks ja naistel üks protsenti.  

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks on juba aastaid olnud vereringeelundite haigused 35 protsendiga ja kasvajad 17 protsendiga, meestel lisaks vigastused ja mürgistused 10 protsendiga ning naistel lihasluukonna ja sidekoehaigused seitsme protsendiga. 

91 õpilast tegid riigieksami maksimumtulemusele

91 õpilast tegid riigieksami maksimumtulemusele

Haridus- ja noorteameti teisipäeval avalikustatud riigieksamite tulemustest selgub, et kokku tegi sel kevadel riigieksami ligi 11 000 õpilast, kellest 91 sooritasid eksami maksimumtulemusele.

Riigieksameid tegi sel aastal kokku 10 803 eksamitegijat, kellest 8721 on gümnaasiumiõpilased, 1595 kutseõppeasutuste õpilased ja 487 on keskhariduse varem omandanud. Gümnaasiumi lõpetajatel oli võimalus sooritada riigieksam eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning võõrkeeles.  

Haridus- ja noorteameti eksamite ja uuringute keskuse juht Aimi Püüa toonitas, et tegemist on esmaste tulemustega teisipäevase seisuga. Sügisel avalikustatakse lisaks riigieksamite kokkuvõttev statistika ja põhjalikud analüüsid.

“Tulemused näitavad, et meie õpilased on jätkuvalt väga tublid. Ka sel aastal ootab haridus- ja noorteamet riigieksamil maksimumtulemuse ehk 100 punkti saanuid pidulikule tänuüritusele. Kokku on neid sel aastal 91,” ütles Püüa.  

Eesti keele riigieksami keskmine tulemus on sel aastal 57,8 punkti ja eksamit tegi 7672 inimest. 100-punktise tulemuse saavutas sel korral kolm eksamitegijat.  

Võrreldes eelmise aastaga on riigieksami tulemus tõusnud kahe protsendipunkti võrra. Esmase analüüsi järgi on näha tõusutrendi nii lugemis- kui kirjutamisülesannete tulemustes, kuid veidi suurem on see lugemisosas. 

Eesti keele teise keelena riigieksami tegi tänavu kokku 2481 inimest, eksami keskmine tulemus on 57,3 punkti. B2-taseme ehk vähemalt 60 protsenti maksimumtulemusest saavutas 1247 õpilast. Kokku moodustavad nad 50,3 protsendi kõigist eksaminandidest. 100 punkti sai tänavu eksamil viis õpilast. 

Kui varasemate aastate eksamitulemusi võis mõjutada distantsõpe, siis juba mõnda aega toimub õppetöö tavapärastes tingimustes ja märkimisväärseid erinevusi õpilaste keeleoskustasemes varasemaga võrreldes ei ole. Eksami raskusaste on jäänud samaks. 

Matemaatikas oli õpilasel võimalik sooritada kitsa või laia matemaatika kursustel põhinev riigieksam. Kitsa matemaatika eksamit tegi 4142 ja laia matemaatika eksami 5151 õpilast. 

Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus on 39,6 ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 52,8. 100 punkti saavutas kitsa kursuse matemaatika eksamil kaheksa eksaminandi ja laia matemaatika eksamil 72 eksaminandi.  

Võrreldes eelmise õppeaastaga on keskmine tulemus laia kursuse eksamil langenud 6,8 punkti võrra ja kitsa kursuse eksamil saavutati keskmiselt 6 punkti võrra parem tulemus.   

Võõrkeele eksamina said õpilased teha inglise keele riigieksami või rahvusvahelise inglise keele eksami ning sooritada kas prantsuse või saksa keele rahvusvahelise eksami.  

Inglise keele riigieksamil osales 4339 õpilast, kellest saavutas B1-taseme 30,6 protsenti ja B2- taseme 48,1 protsenti. Eksami keskmine tulemus oli 67,3 protsenti. 100-punktilise tulemuse saavutasid kolm eksamitegijat.  

B1- või B2-taseme saavutanud eksaminandide hulk jäi sarnaseks võrreldes eelnevate aastatega. Mullu saavutas B1-taseme 29,5 protsenti ja B2-taseme 50,8 protsenti õpilastest.  

Apellatsiooniperioodil saab eksamitöödega tutvuda 26. juunini elektrooniliselt testide andmekogus (EIS) või eelnevalt registreerudes haridus- ja noorteametis kohapeal.  

Apellatsioone saab esitada haridus- ja teadusministeeriumile viie tööpäeva jooksul alates eksamitulemuse teatavaks tegemisest. 

Riik tahab teha kodukasside steriliseerimise kohustuslikuks

Riik tahab teha kodukasside steriliseerimise kohustuslikuks FOTO: Pixabay

Regionaalministeerium kavandab loomakaitseseaduse muutmist nii, et kõigi lemmikloomana peetavate kasside omanikele tekiks kohustus oma loom steriliseerida, kirjutab Tartu Postimees.

Nõue, mis jõustumise korral puudutaks vahetult tuhandeid loomaomanikke, on Tartu loomakaitsjate hinnangul poolik. Peamiste murekohtadena nimetavad nad kontrolli ja maksumust.

Kui plaan läbi läheb, tuleb lemmikuna peetav noor kass steriliseerida enne suguküpseks saamist.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD