Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk tänavu kolmandas kvartalis 1812 eurot ehk 10,4 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal.

Mediaanpalk oli kolmandas kvartalis 1500 eurot ehk 11,2 protsent suurem võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.

Statistikaameti analüütik Liina Kuusik selgitas, et tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis kõrgeim info ja side vallas 3222 euroga, finants- ja kindlustustegevuse sektoris 2813 euroga ning energeetika tegevusalal 2376 euroga. Madalaim keskmine palk oli aga majutuses ja toitlustuses 1197 euroga, muude steenindavates tegevustes 1202 euroga ja kinnisvaraalases tegevuses 1265 euroga. Enim kasvas keskmine brutokuupalk hariduses, kus kasv oli 18,2 protsenti, ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vallas, kus palk kerkis 14,9 protsenti.

Kõrgeim brutokuupalk oli Harjumaal 2040 euroga ja Tartu maakonnas 1790 euroga, madalaim aga Valgamaal, kus see oli 1336 eurot, ja Saare maakonnas 1393 euroga. Kõige rohkem tõusid palgad võrreldes aastataguse ajaga Ida-Virumaal, kus kasv oli 11,8 protsnti, ja Valga maakonnas, kus kasv oli 11,5 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga jäi palgatõus kõige tagasihoidlikumaks Raplamaal ja Lääne maakonnas, kus see oli 8,6 protsenti.

Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, oli 2023. aasta kolmandas kvartalis 1500 eurot. Kõrgeim mediaanpalk oli info ja side vallas 2728 euroga ning finants- ja kindlustustegevuses 2353 euroga. Madalaim mediaanpalk oli kinnisvaraalase ja muude teenindavate tegevuste tegevusaladel, kus see oli vastavalt 893 ja 962 eurot. 

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavad inimesed.