Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis töötuse määr 7,3 protsenti, tööjõus osalemise määr 74,5 protsenti ja tööhõive määr 69,1 protsenti.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötute arv tänavu kolmandas kvartalis oli 54 800, mida on 14 200 võrra rohkem kui aasta varem ja 4600 võrra rohkem kui teises kvartalis. "Töötuse määr oli kolmandas kvartalis 7,3 protsenti, mis tähendab aastataguse ajaga võrreldes 1,7 protsendipunkti ja teise kvartaliga võrreldes 0,6 protsendipunkti suurust kasvu," ütles ta. Vassiljeva lisas, et töötuid naisi oli kolmandas kvartalis 28 800 ja mehi 26 000, vastavalt oli töötuse määr naistel 7,7 protsenti ja meestel 6,9 protsenti.

Hõivatute arv oli tänavu kolmandas kvartalis 693 700. "See oli küll suurem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis, kuid kasv tuli üldise rahvaarvu suurenemise arvelt ning tööhõive määr, 69,1 protsenti, oli siiski väiksem kui aasta varem, mil see oli 69,5 protsenti," selgitas Vassiljeva. Kui tavapäraselt on kolmanda kvartali hõivenäitajad viimastel aastatel olnud suuremad kui teise kvartali omad, siis tänavu on kolmanda kvartali hõivatute arv võrreldes eelmise kvartaliga pisut vähenenud, täpsemalt 1100 võrra. Vähenemine toimus kõigis vanuserühmades, välja arvatud 65–74-aastaste seas, kelle hulgas oli kolmandas kvartalis 1000 hõivatut rohkem kui teises kvartalis. 

"Silma torkab ka avaliku sektori hõivatute arvu vähenemine. Tänavu kolmandas kvartalis oli avalikus sektoris hõivatud 160 000, mis on 4600 inimest vähem kui aasta varem ja 16 100 inimest vähem kui teises kvartalis. Avaliku sektori hõivatute osatähtsus kõigist hõivatutest langes 22,9 protsendi peale," ütles analüütik.

Majandussektoriti kasvas hõivatute hulk võrreldes mullu sama ajaga teenuste sektoris ning vähenes tööstuses ja ehituses. Piirkondlikus lõikes on erandiks Kesk-Eesti, kus kasvas hõivatute arv mullusega võrreldes ka tööstuse ja ehituse valdkonnas. Analüütik selgitas, et teise kvartali võrdluses on trend vastupidine: tööstuses ja ehituses on toimunud väike kasv ning teenuste sektoris hõivatute arv vähenes. 

"Inimeste huvi töötamise vastu on jätkuvas tõusutrendis – seda näitab fakt, et võrreldes teise kvartaliga on kolmandas kvartalis mitteaktiivsete seast liikunud tööjõu hulka täiendavad 3400 inimest," ütles Vassiljeva. Ta lisas, et aasta varasemaga võrreldes vähenes mitteaktiivsete arv 2000 inimese võrra. Tööjõus osalemise määr tõusis tänavu kolmandaks kvartaliks 74,5 protsendini. 

Tööjõu ehk majanduslikult aktiivse rahvastiku moodustavad hõivatud ja töötud – inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Töötuse määr näitab, kui suur osa tööjõust on töötud. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.

Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike. 

Riigikogu ei toetanud teisipäeval esimesel lugemisel Keskerakonna fraktsiooni eelnõu luua õiguslik alus viia universaalteenuse kliendid automaatselt börsipaketile, kuna elektri börsihind on oluliselt madalam.

Eelnõu poolt hääletas 20 riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. 72 saadikut hääletamisel ei osalenud. Seega ei leidnud eelnõu piisavalt toetust ja langes menetlusest välja. 

Riigikogu majanduskomisjoni aseesimehe Lauri Laatsi sõnul on selge, et valitsus kavatseb jätkata inimeste arvelt hõlptulu teenimist. Ta meenutas valitsuse lubadust tulla sügisel välja eelnõuga, et viia universaalteenuse kliendid tagasi soodsamale börsipõhisele hinnastamisele.

"Nüüd on selge, et koalitsioon murrab oma sõna, nagu ka oma teisi lubadusi. Valitsuse jaoks see on järjekordne võimalus ajada käsi elanike taskusse," lausus saadik. "Iga elektriarve tasumise eest maksavad tarbijad 20 protsenti käibemaksu. Aasta jooksul maksis 200 000 universaalteenuse tarbijat elektri eest keskmiselt peaaegu kaks ja pool korda enam."

Laats märkis, et keskmise elektritarbija kuuarve on umbes 20 eurot. "Sama tarbimismahuga üldteenuse kliendid on aga sunnitud maksma 44 eurot. See tähendab, et 12 kuu jooksul on nimetatult tarbijagrupilt riigile laekunud käibemaksu 800 000 euro asemel 1,76 miljonit eurot - ehk riik on teeninud meie inimeste arvelt miljon eurot hõlptulu," selgitas ta. "Kõige kurvem on see, et enamus üldteenuse klientidest on eakad inimesed. Paljud neist ei ole suutnud iseseisvalt elektripaketti vahetada, sest nad ei orienteeru hästi iseteeninduse e-keskkonnas."

Majanduskomisjoni aseesimees tõdes, et mitmete maksutõusude algatamise, automaksu kehtestamise ja peretoetuste kärpimise eelnõude läbisurumisel on Reformierakonna valitsus tegutsenud kiiresti ning otsustavalt, aga universaalteenuse klientidele mõeldud paketi muutmisel ei näidanud nad sellist initsiatiivi.

"Kui universaalteenusega liitumine toimus automaatselt, siis miks ei ole võimalik selle tarbijaid viia automaatselt üle soodsamale börsipaketile? Arvan, et vastus on ilmselge," sõnas ta. "Universaalteenus ei õigustanud ennast. Valitsusel tuleks teha põhjalik analüüs, et hinnata, kas ja mil määral on universaalteenuse loomine üldse elektritarbijaid aidanud."

Universaalteenus käivitati eelmise aasta oktoobris ja algselt oli seda plaanitud osutada 2026. aasta aprilli lõpuni. Kuid juba tänavu mais oli keskmine börsihind 6,56 senti kilovatt/tund ja üldteenuse hind 19,24 senti kilovatt/tund.