EESTI ELU
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas lükkas järgmisel kolmel õppeaastal kevadise koolivaheaja nädala võrra varasemaks, ülejäänud vaheajad jäävad samaks.
„Selleks, et vähendada põhikooli lõpetajate stressi ja muuta gümnaasiumisse sisse astumine sujuvamaks, oleme otsustanud tuua kevadise vaheaja nädala võrra varasemaks. 2024/2025. õppeaasta kevadel toimuvad põhikooli lõpueksamid enne gümnaasiumite sisseastumistoiminguid, taoline järjekord teeb süsteemi õpilaste jaoks loogilisemaks ja vähendab samades ainetes korduvate eksamite tegemist," põhjendas minister Kallas muudatust.
Ministeerium soovitab koolidel järgida ministri kehtestatud vaheaegu. See võimaldab paremini korraldada õpilastele ja õpetajatele suunatud üleriigilisi üritusi, samuti on oluline lapsevanematele perega puhkuse planeerimiseks.
Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri määruses toodust erinevad koolivaheajad. Arvestama peab, et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab kaheksa järjestikust nädalat. Erakoolid peavad järgima, et õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Analüüs: terviseametil nappis koroonakriisis praktikat">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Terviseameti värskelt avaldatud mahukas sisekaemus koroonapandeemia õppetundidest näitas, et tundmatute ohtudega toimetuleku viisid erinevad kriisijuhtide peas ka edaspidi, kuid on seda sarnasemad, mida rohkem praktilist teavet koguneb, kirjutab Postimees.
Terviseameti tellitud ja teisipäeval avalikustatud mahukas koroonapandeemia analüüs peaks aitama asutusel tulevikus kriise varasemast paremini juhtida. Aruanne koondas 20 kriisi juhtinud ametniku ja arsti intervjuusid kolm ja pool aastat tagasi alanud ning tänavu lõppenud koroonapandeemiast. Lisaks ülevaadet kriisi meditsiinilisest poolest professor Irja Lutsari (Eesti 200) sulest.
- Eesti Pank: probleemsed laenud muutuvad pisut suuremaks mureks
- Transpordiamet: saabuv lumetorm muudab teeolud kõikjal keeruliseks
- Jõuluostlemist kasutavad ära ka petturid
- Kallas: täiendava maksutõusu asemel võivad tulla kärped
- Lähikuudel avaneb 10 miljoni eurone küttekolde uuendamise toetusvoor
- Küttepuidu hind kukkus septembris aastaga 45 protsenti
- Töötute arv kasvas III kvartalis aastaga 14 200 võrra
- Riigikogu oli universaalteenuse klientide börsipaketile viimise vastu
- Oktoobris sündis Eestis 980 last
- Puidutööstus Barrus kasvatas mullu käivet kolmandiku võrra
- Uus laenumeede aitab põllumeestel leevendada ilmakahjusid
- Populaarseim peaministrikandidaat on Urmas Reinsalu
- Koolijuhtide lepingud muutuvad edaspidi tähtajaliseks
- Pooled inimesed on oma töökoha tuleviku suhtes ebakindlad
- Mullu absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas
- Kohtutäiturite ühendust juhib nende trahvitud ametikaaslane
- Ministeerium kordab taas: õpetajate streigiks pole õiguslikku alust
- Esimeste haiguspäevade hüvitise puudumine soodustab nakatumist
- Võru paneb enamuse Nursipalu valurahast tähtajalisele hoiusele
- Reformierakonna juhatusse kandideerib 35 inimest
- Eesti Laul 2024 poolfinalistid on selgunud
- Kohtutäiturid kardavad oma sissetulekute vähenemist
- Praegusel kujul ei soodusta sõidukimaks gaasi tarbimist
- Prognoos: enne novembri teist poolt pakast oodata ei ole
- Nimelised @eesti.ee lõpuga e-posti aadressid on nüüdsest suletud
- Õiguskantsler: laps ei tohi koolibussi liiga kaua oodata
- Liit: korteriomanik ei või omavoliliselt kütteliiki muuta
- Võrumaa Arenduskeskuse uus nõukogu esimees on Raul Kudre
- Peatne käibemaksu tõus paneb inimesi säästma
- Riik maksis omavalitsustele 1,35 miljoni euro eest häiringutasusid
- Riigikogu juhatus hakkab vaagima kuluhüvitiste teemat
- Eksperdid soovitvad jätkata riskirühmade vaktsineerimist COVID-i vastu
- Noorte stressi peamine põhjus on õppimisega seotud probleemid
- Anti Allas: riigi toimimine tuleb kodanike huvides selgemaks muuta
- Nursipaluga seotud neli omavalitsust saavad 10 miljonit eurot toetust
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamine muutus lihtsamaks ">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Alates novembrist saab sotsiaalkindlustusameti iseteeninduskeskkonnas esitada lapse ja vanaduspensioniealise puude raskusastme tuvastamise taotlusi, ühtlasi kihtsustus taotluse täitmine.
Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja abivahendite talituse nõuniku Kalev Härki sõnul on puuetega inimesed juhtinud tähelepanu kaasaegse iseteeninduslahenduse puudumisele ja soovinud, et taotluste esitamine oleks võimalikult lihtne ja mugav. „Nüüdsest on taotlused juba eeltäidetud meile teada olevate andmetega inimese kohta.“