EESTI ELU

Puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamine muutus lihtsamaks

FOTO: pixabay

Alates novembrist saab sotsiaalkindlustusameti iseteeninduskeskkonnas esitada lapse ja vanaduspensioniealise puude raskusastme tuvastamise taotlusi, ühtlasi kihtsustus taotluse täitmine.

Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja abivahendite talituse nõuniku Kalev Härki sõnul on puuetega inimesed juhtinud tähelepanu kaasaegse iseteeninduslahenduse puudumisele ja soovinud, et taotluste esitamine oleks võimalikult lihtne ja mugav. „Nüüdsest on taotlused juba eeltäidetud meile teada olevate andmetega inimese kohta.“  

Kevadine koolivaheaeg nihkub nädala võrra varasemaks

Kristina Kallas FOTO: Aigar Nagel

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas lükkas järgmisel kolmel õppeaastal kevadise koolivaheaja nädala võrra varasemaks, ülejäänud vaheajad jäävad samaks.

„Selleks, et vähendada põhikooli lõpetajate stressi ja muuta gümnaasiumisse sisse astumine sujuvamaks, oleme otsustanud tuua kevadise vaheaja nädala võrra varasemaks. 2024/2025. õppeaasta kevadel toimuvad põhikooli lõpueksamid enne gümnaasiumite sisseastumistoiminguid, taoline järjekord teeb süsteemi õpilaste jaoks loogilisemaks ja vähendab samades ainetes korduvate eksamite tegemist," põhjendas minister Kallas muudatust.

Ministeerium soovitab koolidel järgida ministri kehtestatud vaheaegu. See võimaldab paremini korraldada õpilastele ja õpetajatele suunatud üleriigilisi üritusi, samuti on oluline lapsevanematele perega puhkuse planeerimiseks.

Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri määruses toodust erinevad koolivaheajad. Arvestama peab, et  koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab kaheksa järjestikust nädalat. Erakoolid peavad järgima, et õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees.

Analüüs: terviseametil nappis koroonakriisis praktikat

Analüüs: terviseametil nappis koroonakriisis praktikat Foto: AIGAR NAG

Terviseameti värskelt avaldatud mahukas sisekaemus koroonapandeemia õppetundidest näitas, et tundmatute ohtudega toimetuleku viisid erinevad kriisijuhtide peas ka edaspidi, kuid on seda sarnasemad, mida rohkem praktilist teavet koguneb, kirjutab Postimees. 

Terviseameti tellitud ja teisipäeval avalikustatud mahukas koroonapandeemia analüüs peaks aitama asutusel tulevikus kriise varasemast paremini juhtida. Aruanne koondas 20 kriisi juhtinud ametniku ja arsti intervjuusid kolm ja pool aastat tagasi alanud ning tänavu lõppenud koroonapandeemiast. Lisaks ülevaadet kriisi meditsiinilisest poolest professor Irja Lutsari (Eesti 200) sulest.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD