EESTI ELU

Riigikogu kehtestas ümardamisreeglid eurole: 1- ja 2-sendiseid münte enam vahetusrahana ei anta

Riigikogu kehtestas ümardamisreeglid eurole: 1- ja 2-sendiseid münte enam vahetusrahana ei anta FOTO: Aigar Nagel

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis kehtestab ühe- ja kahesendistele euromüntidele sularahas arveldamisel kaupmeestele kohustuslikud ümardamisreeglid, mis tähendab, et  poed järgmisest aastast vahetusrahana enam 1- ja 2-sendiseid tagasi ei anna.

Euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt on kaupmehel kohustus sularahamakse korral ostukorvi maksumus ümardada üles- või allapoole lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa sendiga, ümardatakse ülespoole.

Teeme Ära talguliste vabatahtliku töö panus oli üle 1,3 miljoni euro

Kääpa koolist osalesid talgupäeval kõikide klassi õpilased. Fotol esimese, teise, kolmanda ja kuuenda klassi õpilased koos personaliga. Foto: AIGAR NAGEL

Kääpa koolist osalesid talgupäeval kõikide klassi õpilased. Fotol esimese, teise, kolmanda ja kuuenda klassi õpilased koos personaliga. Foto: AIGAR NAGEL


Täpsustatud tagasiside põhjal korraldati sel kevadel Teeme Ära talgupäeva raames 1117 talgut, millel osales 32 047 talgulist - talguliste vabatahtliku töö panus ulatus tänavu 1,33 miljoni euroni.

Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, aga elanike arvu järgi juhib talguliste maakondlikku jaotust Saaremaa. Üle Eesti muudeti 243 veekogu ohutumaks, rajati 190 elurikast õppeaeda ning rikastati paljusid talguid kultuurielamustega. Järgmine Teeme Ära talgupäev toimub 3. mail 2025.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Henrik Raave ütles, talguliste ja talgujuhtide vabatahtliku töö arvestamine rahalisse väärtusesse võimaldab paremini mõista kogu ettevõtmise mastaapi ja tulemuslikkust. „Iga talguline teab, et ühised talguteod ja õlatunne on hindamatu väärtusega. Samas annab vabatahtliku panuse arvestamine töötundidesse rahalise mõõdupuu, mille järgi hinnata Teeme Ära talguliste tegevuse mahtu ning seeläbi ka mõju oma kodukandi elu edendamisele,“ rääkis Raave. „Ühiskonnas võiksime vabatahtlikku tegevust hinnata senisest veelgi kõrgemalt, seda enam, et maapiirkonnas ja eriti ääremaal panustavad sageli ühed ja samad inimesed vabatahtlikuna mitmes erinevas valdkonnas korraga.“

Raave sõnul on Teeme Ära talgupäeval kui ühel suuremal vabatahtlike osalusega kodanikualgatusel olnud väga oluline roll hooliva mõtteviisi ja turvalisema elukeskkonna kujundamisel Eestis. „Kõik see on saanud teoks üksnes tänu aktiivsetele inimestele igas Eestimaa nurgas ja meil talgupäeva tiimis jääb sõnu väheks, et kõiki tänada!“ märkis ta. „Aktiivsete inimeste panustamist on väga oluline märgata ja tunnustada, samuti toetada kogukonna eestvedajate enesejuhtimise võimet, et inimestel jaguks oskusi ja jaksu targalt edasi tegutseda ning jätkuvalt teisi innustada ja kaasa kutsuda.“

Tänavusel Teeme Ära talgukevadel korraldati kokku 1117 talgut, millest võttis osa 32 047 talgulist. Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 289 talgul osales kokku 11 465 inimest. Elanike arvu järgi oli kõige rohkem talgulisi Saaremaal, kus osales 113 talgul 2021 inimest ehk 5,8 protsenti elanikest. Tartumaal osales 95 talgul 2570 talgulist, Pärnumaal 85 talgul 2508 talgulist, Lääne-Virumaal 84 talgul 2069 talgulist, Ida-Virumaal 68 talgul 2640 talgulist, Viljandimaal 58 talgul 1170 talgulist, Raplamaal 57 talgul 1235 talgulist, Läänemaal 54 talgul 1083 talgulist, Jõgevamaal 50 talgul 1003 talgulist, Võrumaal 46 talgul 1247 talgulist, Järvamaal 42 talgul 1390 talgulist, Valgamaal 32 talgul 596 talgulist, Põlvamaal 28 talgul 781 talgulist, Hiiumaal 15 talgul 167 talgulist. Väljaspool Eestit korraldati talgud Kanadas, kus osales kokku 75 talgulist.

Teeme Ära talgupäeval oli tänavu kolm üleskutset: koostöös päästeametiga kodukandi veeohtude vähendamine, Rohelise kooli programmiga koos elurikaste õppeaedade rajamine lasteaedadesse ja koolidesse ning Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 ja Eesti kultuuririkkuse aasta egiidi all kultuurielamuste toomine igasse talgupaika.

Juba 17. aastat Teeme Ära egiidi all toimunud igakevadine talgupäev on üks suuremaid vabatahtlike osalusega kodanikualgatusi Eestis. 2008. aastal peetud Teeme Ära prügikoristusest ning sellele järgnenud 2009. aasta mõttetalgutest kasvas välja üle-eestiline Teeme Ära talgupäev, mis tänavu toimus täpselt samal kujul 15. korda. Seepärast nimetati 2024. aasta sümboolselt ka talgukultuuri aastaks ja tõime sel talgukevadel uuesti rambivalgusesse varem kogutud talgulood ja muud väärtused, mis aitavad talguid jätkuvalt rikastada. Talgute korraldamine on iga aktiivse kodaniku, kogukonna ja ühenduse võimalus midagi oma elukeskkonna heaks ise ära teha.

Tänavust Teeme Ära talgupäeva korraldasid Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant ja nende ümber koondunud võrgustik. Toetajate ja partneritena lõid kaasa siseministeerium, päästeamet, Sigrid Rausing Trust, Dentsu, Bauhof, Nordic Hotel Forum, Tartu loodusmaja Rohelise kooli programm, Eesti Maaülikooli mahekeskus, Tallinna linna õppeaedade programm, kultuuriministeerium, Sihtasutus Tartu 2024 ja teised.

Allahindluste kuvamise kontroll e-poodides tuvastas ohtralt rikkumisi

Soetad jõulukingid e-poodidest? Tutvu 6 reegliga, millest sageli ei räägita

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) monitoorib kogu aasta vältel 70 suurema e-poe sooduspakkumisi ning on praeguseks pöördunud erinevate rikkumiste tõttu 27 kaupleja poole.

Projekti eesmärk on vältida tarbijate eksitamist ja tagada turul aus konkurents allahindluste tegemisel.

„Koostasime aasta algul nimekirja 70 e-poest, mille külastatavus on suur, hõlmates eri kaubanduse valdkondi. Lisasime iga kaupleja kohta vähemalt 30 toodet soodushinna monitoorimise tööriista abil jälgimisse. Tooteid monitoorime kogu aasta vältel ja tänaseks oleme pöördunud 27 kaupleja poole, et allahindluseid tehtaks kooskõlas soodushinna reeglitega," kommenteeris TTJA kaubanduse jurist-valdkonnajuht Hellika Teder.

Allahindluste kuvamise reeglid muutusid ligi kaks aastat tagasi. "Selle aja jooksul oleme järjepidevalt nõustanud kauplejaid ning kontrollinud soodushindade arvutamist nii e-poodides kui ka füüsilistes kauplustes. Neid, kes uuenenud reeglitega vastuollu lähevad, on küll aina vähem, kuid siiski leidub rikkumisi, mis vajavad täiendavat selgitustööd ja sekkumist,“ ütles Teder.

Kokkuvõtvalt juhtis amet kauplejate tähelepanu sellele, et soodushinna reeglid rakenduvad kampaaniatele, mille raames pakutakse e-poes avaldatud avalikkusele kättesaadavat sooduskoodi; allahindlust peab näitama viimase 30 päeva madalaimast hinnast. See tähendab, et arvesse tuleb võtta kõik enne käimasoleva kampaania algust 30 päeva jooksul kehtinud sooduskampaaniate hinnad ning soodushind tuleb arvutada varasema 30 päeva madalaimat hinnast, seega ei ole lubatud protsendi näitamine soovituslikust jaemüügihinnast vms hinnast. 

„Soovitame tarbijatel uurida alati ette, kui palju soovitud toode tavaliselt maksab, eriti erinevate ostukampaaniate eel. Nii välditakse värvilise sildi või suure protsendimärgi juures emotsiooniostu, mis tagantjärele ei pruugi enam mõistlik tunduda. Asja ostmisega, mida tegelikult vaja pole, koormatakse nii oma rahakotti, kodu kui ka keskkonda,“ täiendas Teder.

E-poe ostud lubab seadus 14 päeva jooksul põhjust esitamata üldjuhul tagastada. 

Reeglite paremaks mõistmiseks on TTJA koostanud üheleheküljelise allahindluse meelespea ja uuendanud hinna avaldamise juhendit. TTJA kutsub kauplejaid üles juhenditega tutvuma ja oma kaubandustegevuses reeglitest juhinduma. 


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD