Ansip: majandusprognoosid ei ole isetäituvad

Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei maksa majandusprognoosidesse suhtuda nii, et need on isetäituvad ning paljuski sõltuvad majanduse arengud valitsuse ja riigikogu otsustest.

Rahandusministeeriumi värske prognoosi järgi ei saavutata eelarveülejääki enne 2016. aastat. Rahandusminister Jürgen Ligi märkis teisipäeval prognoosi tutvustades, et valitsusel on nüüd mõttekoht, kuidas ta sellele reageerib.

Valitsuskabinetil on järgneva nelja aasta eelarvestrateegia koostamine arutlusel neljapäeva pärastlõunal toimuval istungil. "Küllap me siis kavandame ka mingeid konkreetsemaid tegusid," märkis peaminister Ansip neljapäevasel pressikonverentsil.

"Prognoosidesse ei maksa suhtuda nii, et need on isetäituvad. Ma usun, et tegelikud majanduse arengud sõltuvad üksjagu ka valitsuse ja riigikogu otsustest. Ei maksaks võtta seda väga traagiliselt, kui prognoos ütleb 2016. aastal ja mitte varem," lisas peaminister.

Peaministri hinnangul on prognoosid pärast Lehman Brothersi krahhi 2008. aastal  olnud üldiselt väga pessimistlikud, kuid elu ise on olnud üksjagu optimistlik. "Valitsussektor oli eelmisel aastal üheprotsendilises ülejäägis. Me ei osanud seda ette näha. Üle-eelmisel aastal oli valitsussektor tasakaalus. Prognoosid ei näinud ka seda ette."

Põhjusena näeb peaminister siin Kyoto saasteühikute müüki. "See ei olnud kuidagi saatuse poolt määratud meile, vaid väga sihikindla tegevuse tulemus," lisas ta.

"Küllap neid meetmeid saab palju olema, mida tuleb rakendada. Kõik nad ei saa kindlasti nii meeldivad olema kui Kyoto saasteühikute müük ja sealt saadavate vahendite kasutamine, aga see valitsus on lubanud riigi rahanduse korras hoida ja seda me ka teeme," kommenteeris Ansip valitsuse tulevasi võimalikke samme eelarve tasakaalu saavutamiseks.

Selle aasta eelarve puudujäägiks kujuneb rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2,6 protsenti, 2013. aastal üks protsent, 2014. aastal 0,6 protsenti ning 2015. aastal 0,4 protsenti.

bns