Riigikontroll: piirijärjekorrad sõltuvad Vene tolli tööst

Piirijärjekorrad Eesti-Vene piiril sõltuvad peamiselt Vene poole tolli ja piiripunktide töökorraldusest, leiab riigikontroll veoste Eesti ja Venemaa vahelise maismaapiiri ületuse probleeme käsitlevas auditis.

Asjaolu, et Vene pool võtab sõidukeid sisse ja laseb neid välja rühmadena, tekitab Eesti piiripunktide kontrolliametite töös häireid ja vähendab nende läbilaskevõimet, teatas riigikontolli pressiesindaja BNS-ile.

Sõidukijuhid ei saa seetõttu olla alati kindlad, et saavad broneeritud ajal piiripunkti siseneda. See on ka põhjuseks, miks elektroonilises ootejärjekorras eraldatakse eelbroneerimiseks vaid ligikaudu pool piirikontrolli teoreetiliselt võimalikest aegadest ning miks paljud sõidukid peavad ootama piiriületust elavas järjekorras.

Elektrooniliste ootejärjekordade rakendumine ja piirieelsete ootealade ehitamine aitas parandada Eesti-poolset piiriületuse korraldust ja kaotada kilomeetrite pikkused järjekorrad Eesti-poolselt maanteelt. Samas ooteaeg piiriületusel küll mõnevõrra lühenes, kuid paraku mitte oluliselt.

Kui Eesti ja Vene piirivalvuritel on hea koostöö ning siinse piirivalve toimingud on kiired, siis aeg piiril kulub peamiselt tollikontrolliks ja -formaalsusteks. Kui kahe riigi piirivalve koostöö tugineb valitsustevahelisele kokkuleppele, siis tollil sellist lepet pole ega ole ka koostööd. Riigikontrollile laekunud info põhjal napib idapoolse partneri tolliteenistusel kõrgemalt tasemelt lähtuvaid suuniseid, mis julgustaksid neid Eesti kolleegidega ametlikult suhtlema.

Riigikontrolli analüüsis selgus, et märkimisväärne osa Eesti piiripunktide töökoormusest kulub nende sõidukite ja busside kontrollimiseks, mille ainsaks eesmärgiks on tuua Venemaalt odavat kütust. Hinnanguliselt ligikaudu neli viiendikku sõiduautodest ületavad piiri, et osta autokütust.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et kuigi ebaseadusliku kütuseäri tõttu jääb Eesti riigil saamata miljoneid eurosid aktsiisi- ja käibemaksu aastas, on rahandusministeerium olnud kahetsusväärselt passiivne, et leida efektiivsed õiguslikud lahendused, mis sellist kütusevedu takistaks.

Ebaseadusliku kütuseveo tõkestamise kõrval aitaks piiripunktide läbilaskevõimet suurendada Eesti ja Venemaa vastastikku asetsevate piiri- ja tollipunktide sisukam koostöö ja töökorralduse ning investeerimiskavade ühtlustamine.

Vähese koostöö ühe näitena võib tuua olukorra vastselt avatud Koidula raudteepiiripunktis, kus Eesti on välja ehitanud nõuetekohase veterinaarkontrolli tingimused, kuid Venemaa on otsustanud loobuda veterinaarkontrolli arendamisest Petseris ning rajada selle asemel Venemaa-poolne võimekus Ivangorodi.

„Selline olukord on väga kahetsusväärne ja isegi absurdne. Eesti on investeerinud üle 800.000 euro Euroopa Liidu raha Koidula piiripunkti vajalike tingimuste loomiseks ja oleks loogiline, et ka Vene poolel luuakse just sinna vastu samalaadne võimekus. Paraku on Venemaa valitsus välja andnud 2011. aasta suvel määruse selle kohta, et Petseris lõpetatakse veterinaarkontroll raudteel pärast seda, kui on loodud tänapäevastele tingimustele vastav kontrollpunkti raudteele Ivangorodis. See tähendab, et seal, kus Eesti pool on äsja tänapäevased võimalused välja ehitanud, ei looda Vene poolele vastu samasuguseid tingimusi ja lõpetatakse veterinaarkontroll sootuks, küll aga luuakse need veterinaartingimused sinna, kus kummalgi pool piiri neid praegu raudteel ei ole,“ selgitas Olgo.

bns