E-tervise infosüsteem lonkab

Kuigi Eesti digitaalse terviseloo süsteemi sisseviimist põhjendati kvaliteetsema ravi pakkumisega, võtavad arstid süsteemi vaevaliselt omaks, kirjutab Postimees.

Arstid märgivad oma patsientide andmed esmalt üles haiglate soetatud infosüsteemidesse, mis on erinevates raviasutustes erinevad. Teistele arstidele muutuvad andmed nähtavaks alles siis, kui haigusloo kokkuvõte ehk epikriis suletakse ja see edastatakse e-tervise keskandmebaasi.

See võib aga juhtuda nädalaid või kuid hiljem, näiteks pärast patsiendi viimaste uuringutulemuste saabumist. Kuigi raviandmete ülesmärkimine on arstile kohustuslik, jätab osa neist selle üldse tegemata, sest otsest karistust ka ette nähtud pole.

„Kõik haiglad saadavad meile andmeid, aga erinev on see, kui palju nad saadavad,“ tunnistas e-tervise sihtasutuse kommunikatsioonijuht Maarja Karjaherm. „Ka see, kas kõik haigla arstid saadavad või mitte, on väga individuaalne.“

Eesti Arstide Liidu president Andres Kork lisas, et saatmata jätmise põhjusi on erinevaid. „Põhiliseks kuluartikliks on e-loo täitmisele kuluv tööaeg,“ nentis Kork. „See on olenevalt arstist 10–20 protsenti vastuvõtuajast.“

Sellele lisanduvad süsteemi aeglane ühenduvus ja fakt, et patsiendi vastuvõtul viibides on mitmekümneks minutiks arvuti taha jäämine mõeldamatu. „Paljureklaamitud tööaja kokkuhoidu siit ei tulnud,“ tõdes Kork. „Tänaseks on ka selge, et praeguse tööintensiivsuse puhul ei ole võimalik teha vajalikus mahus sissekandeid ja suhelda samal ajal patsientidega.“

Raviasutused ja perearstid kasutavad nelja erinevat tarkvara, mis vastupidiselt näiteks Soomele omavahel ei ühildu. Riik pani küll kohustuse andmeid edastada, ent ei andnud raha ühtsete süsteemide soetamiseks.

Lisaks sellele on digiloost kujunemas raskesti arusaadav andmemassiiv, millesse süüvimiseks pole arstil lihtsalt aega. Sellele vaatamata olid kõik Postimehega suhelnud arstid e-tervise andmebaasi tuleviku suhtes optimistlikud – kui süsteemi arendamisel tehakse suuri investeeringud kasutajamugavusse, kirjutab Postimees.

bns


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD