Uuring: kannatanud ja tunnistajad hindavad uurijate tööd kõrgelt

Kannatanud ja tunnistajad hindavad politsei ja prokuratuuri tööd kõrgelt, selgus justiitsministeeriumi tellitud ja Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE läbiviidud uuringust „Kannatanud ja tunnistajad süüteomenetluses“.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul jäi politsei tööga rahule 80 protsenti küsitluses osalenutest ning prokuratuuriga 84 ja kohtuga 76 protsenti vastanuist. “Positiivse hinnangu põhjusena toodi eeskätt välja politsei ja prokuratuuri operatiivsust, professionaalsust ja head suhtumist ning üldiselt leiti, et riigi esindaja suhtub juhtumi lahendamisse tõsiselt ja on inimesele piisavalt selgitanud tema õigusi ja kohustusi. Samuti arvasid vastanud, et menetleja võtab tema ütlusi arvesse,“ ütles justiitsminister.

Hinnangud politsei, prokuratuuri ja kohtu tööle on üsna kõrged. Kui vaadelda kokkuvõtvalt rahuolematuse allikaid, siis eeskätt oli tegu kas ajalise venimisega, tundega, et neisse suhtutakse ebaõiglaselt või peetakse neid endid süüdlasteks nendega juhtunus. "Selline tagasiside on kahtlemata kasulik igale organisatsioonile ning üldiste heade hinnangute taustal saab politsei, prokuratuur ja kohtud seda infot kasutada oma töös paremaks muutumiseks ning inimestega suhtlemisel õige viisi valikul. Üldist head meelestatust õigussüsteemi suhtes näitab kõige paremini asjaolu, et kolmveerand uuringus osalenutest pöörduks sarnase juhtumi esinemisel uuesti õiguskaitseasutuste poole ning 61 protsenti vastanuist usub, et süüdlane sai õiglase karistuse," märkis Michal.

Uuringus toodi politsei osas näiteks välja muljet, et juhtumiga ei ole piisavalt tegeletud, kurjategijaid ei ole tabatud või nad ei ole saanud õiglast karistust. Pea veerandis vastanuist tekitas politseiuurijaga suhtlemine tunde nagu nad oleks ise kurjategijad ning sama paljud tundsid, et politsei arvates on inimene ise juhtunus süüdi. Prokuratuuri puhul toodi probleemidena välja menetluse aeglust ning prokuröri huvipuudust või negatiivset suhtumist kannatanusse. Kohtule negatiivse hinnangu andnud rõhutasid põhjusena eeskätt protsessi ajakulu, sealhulgas kohtuistungi edasilükkamist süüaluse mitteilmumise tõttu, aga ka kohtuniku negatiivset suhtumist kannatanusse.

Samuti selgus ministri sõnul uuringust, et pisut enam kui pooled vastanutest pole enda hinnangul piisavalt kursis oma süüasja menetlemisega, kusjuures neist omakorda pooled tunnistasid, et peamiseks põhjuseks on nende endi huvipuudus. „Viiendik uuringus osalenutest tõi esile, et nad ei ole süüteoasja menetlemisega kursis seetõttu, et ei tea, kelle poole info saamiseks pöörduda või nad pole palutud infot saanud ning siin oli mitte-eestlaste teadlikkus madalam kui eestlastel,“ lausus Michal.

Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE juhataja kohusetäitja Kerly Espenberg toob murekohana esile inimeste madalat teadlikkust menetlusega seotud kulude hüvitamise, ohvriabiteenuse ja riigipoolse tasuta õigusabi võimaluste osas. „Ligi kolmveerand uuringus osalenutest ei olnud teadlikud võimalusest taotleda ütluste andmisega tekkivate kulude, nagu näiteks istungile ilmumisega seotud kulude katmist ning kolm protsenti vastanutest on kuluhüvitist taotlenud,“ ütles Espenberg.

Riigipoolse tasuta õigusabi saamise võimalusest oli teadlik 53 protsenti kannatanutest ning samale tasemele jäi ka kannatanute teadlikkus ohvriabi teenusest, olles keskmisest kõrgem ainult isikuvastaste süütegude kannatanute osas.

Veerand kahjunõuet taotlenud vastanuist tõi kahjuhüvitamise protsessi probleemina välja näiteks bürokraatia, protsessi venimise, või kahjutekitaja võimetuse kahju hüvitada.

Uuring viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames ning selles osales 242 inimest, kellel oli otsene kokkupuude politsei, prokuratuuri või kohtuga. Küsitlus viidi läbi politseiprefektuurides, prokuratuuris ja kohtutes.

Ministeerium kavatseb käesoleval aastal koostada kannatanute ja tunnistajate teadlikkuse tõstmiseks infomaterjalid.

bns