Valitsus kavatseb alkoholi aktsiisi tõsta viis protsenti aastas

Riigi eelarvestrateegia järgi kavatseb valitsus aastatel 2013–2016 tõsta alkoholi aktsiisimaksu viie protsendi võrra aastas, samuti on kavas vähendada riigiasutuste ülalpidamiskulusid 1,3 protsendi võrra sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Alkoholi maksustamise põhimõtteks on aktsiisimäära tõstmine vähemalt üldise hinnatõusuga samas tempos, et alkoholi suhteline kättesaadavus ei suureneks, teatas rahandusministeerium.

Strateegia järgi väheneb eelarvekulude tase suhtena SKP-sse 2016. aastaks võrreldes 2011. aastaga 5,5 protsendipunkti 32,2 protsendini ning riigiasutuste ülalpidamiskulude osakaal SKP-sse väheneb 1,3 protsendipunkti võrra 4,3 protsendini.

Uute tegevuste alustamisel peavad ministeeriumid vaatama üle senise rahastamise ning oma valdkonnas prioriteete seadma.

Maksupoliitika põhisuunad jäävad ministeeriumi teatel samaks ja üldine maksukoormus alaneb seoses tööjõumaksude alandamisega 2016. aastaks 32,3 protsendini SKP-st. Tööjõumaksude alandamisest on kavas töötuskindlustusmakse alandamine alates tuleva aasta algusest.

Maksulaekumisi on valitsusel kavas parandada maksude parema kogumisega, vähendades nii varimajanduse osakaalu.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles ministeeriumi pressiteates, et riigieelarve hoitakse lähiaastatel tavaolukorras ülejäägis, nii nagu on kokku lepitud.

"Prognooside mõningane kärpimine välistingimuste halvenemise tõttu ei saa seda hoiakut muuta. Eesti majandus on saavutamas võimetekohast kasvutaset ning püsiv tasakaalus eelarve annab ka kodanikele ja ettevõtetele suurema kindluse ning turvatunde," ütles Ligi.

Majandusprognoosi eelduste järgi kasvab valitsussektori võlakoormus järgmisel aastal 11 protsendini SKP-st eelkõige seoses Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamatupidamisliku mõjuga. Lisaks on arvestatud sissemaksetega Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) ning Eesti Energia aktsiakapitali suurendamisega.

Valitsuse võlakoormus hakkab seejärel vähenema ning ulatub aastaks 2016 prognoosi järgi 9,5 protsendini SKP-st.

Valitsussektori tasandil hakkavad likviidsed finantsvarad kasvama kava järgi alates 2016. aastast.

Valitsus jätkab struktuursete reformidega, et kulutused oleksid otstarbekad ja vastavuses riigi võimalustega. Muuhulgas korrastatakse sellel eesmärgil üldhariduse koolivõrk, et igas gümnaasiumis oleks õpilastele tagatud õppe kõrge kvaliteet ja valikuvõimalused, märkis ministeerium oma teates.

Sotsiaalkindlustuse valdkonnas on valitsusel kavas ümber kujundada tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem.

Lisaks on riigisektori tõhusama tegutsemise eesmärgil kavas jätkata tugiteenuste tsentraliseerimise, ühishangete läbiviimise ja kinnisvara korralduse tsentraliseeritud valitsemisega ning finantsarvestuse arendustega, mis aitavad tulevikus efektiivsemad olla.

Järgmise nelja aasta eelarvepoliitilisi eesmärke koondav strateegia koos Euroopa Komisjonile esitatava stabiilsusprogrammiga on ministeeriumi teatel osa Euroopa uuest, tugevamast koostööraamistikust ning on kooskõlas euroala eelarve- ja majanduspoliitikaga.

Eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisel. Selle eesmärk on tagada nelja aasta perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks.

bns