Riigikogu hakkab arutama elamislubade andmise korra muutmist

Riigikogus tuleb kolmapäeval esimesele lugemisele välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu, millele pani aluse Isamaa ja Res Publica Liidu endiste liikmete niinimetatud elamislubade skandaal.

Siseministeeriumis välja töötatud eelnõu eesmärk on vähendada elamislubade väärkasutuse ohtu ja tagada, et sisserände piirarv täituks nende isikutega, kelle elama asumine Eestisse on avalikes huvides, seisab eelnõu seletuskirjas.

Eelnõu on välja töötatud seetõttu, et välismaalaste seaduses sätestatud tingimustele näiva vastavuse loomise teel on osa välismaalasi saanud elamisloa, mille taotlemise tegelik eesmärk ei vasta väidetavale eesmärgile.

„Välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud seetõttu, et 2011. aastal esitati ebatavaliselt palju elamisloa taotlusi töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena ja elamisloa taotlusi piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral,“ kirjutavad eelnõu koostajad. „Olukorda analüüsides ilmnes, et kuna neil alustel elamisloa andmise tingimustele on lihtne vastata, siis ei kasutata saadud elamisluba eesmärgipäraselt.“

Eelnõu seab lisatingimusi neile, kes taotlevad elamislubatöötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena. Praegu võib välismaalane elamisloa saada, kui äriühing on registreeritud Eestis ja ta on nimetatud selle juhtorgani liikmeks. Eelnõu kohaselt peab äriühing olema Eestis registreeritud aga vähemalt viis kuud enne elamisloataotluse esitamist ja sama kaua peab see olema Eestis tegutsenud, lisaks peab nii välismaalase Eestisse asumine kui ka tema tööandja tegevus soodustama majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut.

Uued nõuded ei tekita elamisloa taotlejatele olulist lisakoormust, kuid samas võimaldavad need juba enne elamisloaandmist hinnata, kas välismaalane kavatseb taotletavat elamislubakasutada eesmärgipäraselt. Välismaalane ei pea äriühingu juhtimiseks elama tingimata ka Eestis, vaid ta võib oma ülesandeid täita välismaal elades või Eestis viisa alusel olles.

Teise muudatusena kaotab eelnõu senise piirangu, mille järgi võib välismaalane olla vaid ühe äriühingu juhtorgani liige. Eelnõukohaselt võib välismaalane juhtida ka mitut äriühingut, kui vähemalt üks neist maksab talle selle eest 1,24-kordse keskmise brutopalga suurust tasu. Sama kehtib ka ettevõtluseks elamisloasaanud välismaalase suhtes.

Ettevõtluseks elamisloa omamise ja pikendamise tingimused muutuvad eelnõuga paindlikumaks, et soodustada Eesti majanduse arengut. Praegu on ettevõtluseks elamisloa saamise ja omamise tingimuseks üksnes 63 900 euro suuruse investeeringu tegemine. Eelnõu näeb ette, et pärast üheaastast elamisloa omamist on välismaalane nõuded täitnud ka siis, kui tema äriühingu müügitulu on aastas vähemalt 200 000 eurot või kui äriühing pakub tööd inimestele, kelle töötasu ulatub kokku vähemalt viiekordse keskmise brutopalga tasemele.

Eelnõu rakendamiseks on politsei- ja piirivalveametil võimalik luua tähtajalise elamisloa taotluste menetlemiseks nõuandev komisjon ja kaasata menetlusse teisi asutusi. Näiteks kui välismaalane taotleb elamisluba ettevõtluseks, peaks politsei- ja piirivalveamet kaasama ka majandusalast eksperthinnangut anda oskava asutuse või isiku, et selgitada, kas välismaalase kavandatav äritegevus on perspektiivne ja realistlik ning Eesti majanduse arengu seisukohast oluline.

Seadus on kavandatud jõustuma 2012. aasta 1. juulil.

bns