Ansip: Eestil pole põhjust Nord Streami projektiga liituda

Peaminister Andrus Ansipi sõnul pole Eestil põhjust liituda Nord Streami gaasijuhtme projektiga gaasi saamiseks, kuna see ei lahendaks monopoolse gaasitarnija probleemi.

"Ei ole Eestit kunagi keegi kutsunud Nord Streami projektis osalema ja vaevalt on meil võimalik oma seisukohti selles osas muuta," ütles Ansip neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. "Keegi ei ole Eestile selles osas pakkumist teinud."

"Eestil ei ole selle projektiga põhjust liituda ka selleks, et torust üks haru Eestisse tõmmata," ütles peaminister. "Praegu on meil Eesti–Läti toruühenduse mahtu nii palju, et me võiksime oma gaasitarbimist mitmekordistada ja torude taha see asi ei jääks."

Ansipi sõnul on Eesti probleem monopoolne tarnija. "Saame gaasi ainult Venemaalt ja senikaua kuni tarnija on monopoolne, ei ole meil lootust, et gaasi hind konkurentsis langema hakkaks," ütles Ansip.

"Seega vaja oleks veeldatud maagaasi (LNG) terminali meie regiooni. Kui see terminal tuleb, siis pelgalt fakt, et teine tarnija on võimeline turule tulema, peaks praegu monopoolse tarnija viia selleni, et ta hindu langetab või ei tõsta neid ebamõistlikult kõrgele tasemele," lisas peaminister.

Viimastel aastatel on Eestis loodusliku gaasi tarbimine aasta-aastalt vähenenud, märkis Ansip.

Kommenteerides Nord Streami võimaliku kolmanda torujuhtme rajamist, ütles Ansip, et ta ei tea ettevõtte plaanidest kolmandat torujuhet rajada.

Ansip ütles, et hiljutisel kohtumisel märkisid Nord Streami juhid, et nad arutlevad veel kolmanda torujuhtme tasuvusuuringu alustamise üle. "Aktsionärid ei olnud siis veel otsustanud, kas alustada tasuvusanalüüsiga. Sealt läheb veel hulk aega selleni, et kavandatakse trasse torujuhtmetele ja siis tekib küsimus, kas Eesti lubab oma majandusvööndis uuringuid teha," ütles Ansip.

Ansipi sõnul on valitsuse argumentatsioon Nord Streami suhtes jäänud endiseks. "Ma ei näe, et oleks midagi muutunud," ütles Ansip. "Ma ei arva, et Eestil oleks põhjust oma toonaseid seisukohti revideerida."

"Kuid suuresti on meie Nord Streamiga seotud hirmud ära langenud. Teada on, et Nord Streami esimese ega teise torujuhtme paigaldamine ei ole tekitanud sellist mõju keskkonnale, mida saaks uuringutega mõõta," ütles Ansip. "Sisuliselt keskkonnamõju puudub."

Ansip möönis, et keskkonnaeksperdid on väitnud, et nii lühikese ajaga gaasitorude paigaldasmisest saati ei saa mõju tuvastada, sest merepõhjas võtab rohkem aega setete liikumine hoovustega ja selle jälgimine.

"Need muutused, mida kardeti, näiteks dioksiinide üleskergitamine setetest ja seeläbi kalade mürgitamine või siis toiduahelas dioksiinide inimeseni jõudmine, ei ole praegu realiseerunud," ütles Ansip.

Nord Stream teatas selle nädala esmaspäeval, et viib lähema kaheksa kuu jooksul läbi kolmanda ja neljanda torujuhtme tasuvusanalüüsi. Analüüs hõlmab ettevõtte kava kohaselt tehnilisi lahendusi, võimalikke trasse, keskkonnamõju ja finantseerimist.

Šveitsis registreeritud Nord Stream AG-st kuulub 51 protsenti Vene riigi omanduses olevale gaasiettevõttele Gazprom, Saksa ettevõtetel BASF ja E.on Ruhrgas on kummalgi 15,5-protsendine osalus ning Hollandi ettevõttel Nederlandse Gasunie ja Prantsuse ettevõttel GDF Suez on kummalgi üheksaprotsendiline osalus.

bns