Eesti võib intellektuaalomandiõiguse rikkumise dekriminaliseerida

Justiitsminister Kristen Michali sõnul kavandab justiitsmiministeerium autoriõiguse reformi, mille käigus on ühe muudatusena võimalik intellektuaalomandiõiguse rikkumise dekriminaliseerimine.

"Intellektuaalomandi valdkonnas on olukorda juba aastaid leevendatud, aga sellele vaatamata on peaaegu iga õigusrikkumine praegu karistatav. Kui autori isiklike või varaliste õiguste rikkumine ei ole karistatav just kuriteona, siis väärteona igal juhul, sama on ka tööstusomandi valdkonnas. Enam-vähem igasugune ainuõiguse rikkumine on kuritegu ning seda tulebki hinnata, kas tasakaal on siin paigas ja karistused on proportsionaalsed," ütles Michal reedel Tallinna ülikoolis Eesti intellektuaalse omandi foorumil peetud kõnes.

Ministri sõnul tundub intellektuaalomandi puhul siiski olevat üldlevinud arusaam, et karistatav peab olema tahtlik piraatlus ja kaubamärgivõltsimine kaubanduslikus ulatuses ning need ei toimu enamus juhtudel kindlasti kogemata ja petavad pea alati tarbijaid ja kahjustavad nende õiguste tegelikke omajaid.

"Totaalset karistamist ei nõua meilt ükski rahvusvaheline standard ning intellektuaalomandiõigust korrastades ongi üks meie sihte see, et need tsiviilõiguslikud võimalused oleksid nii õiguste omajatele kui kasutajatele soodsamad, kättesaadavamad ja arusaadavamad. Meie eesmärk on mõõdukohaselt ja selgelt kaitstud intellektuaalne omand, mille kasutamiseks on loodud arusaadavad ja mõistlikud võimalused," sõnas justiitsminister.

Michal tõdes, et ühiskond ja selle liikmete käitumisharjumused viimastel aastakümnetel tublisti muutunud ning seda on suuresti põhjustanud vägagi järsk tehnoloogiaplahvatus ja ilmselge murrang inimeste ligipääsus infole. "Tehnoloogia areng, internet ja digitaalsed võimalused andmete salvestamisel, levitamisel ja tarbimisel on tinginud vajaduse kujundada autoriõigus palju tehnoloogianeutraalsemaks ning võtta arvesse nii uusi tehnoloogilisi lahendusi kui ka tarbijate muutunud harjumusi," kinnitas minister.

Ministri sõnul on intellektuaalomandiõiguse seadustiku üks keskseid teemasid teoste vaba kasutamine ning kuna teoseid on lihtsam kopeerida ja jagada kui eales varem, siis on kiiresti muutnud ka ootused ja arusaam sellest, mil moel peaksid teosed olema kättesaadavad ja kuidas neid kasutada tohib.

"Näiteks pilvandmetöötlus on muutnud teose lubatud kasutamise ja autoriõiguste rikkumise piiri raskesti määratletavaks ning see tekitab ägedaid vaidlusi, kuid kindlasti ei saa digitaalne keskkond olla Metsik Lääs. Selleks tuleb leida tasakaalupunkt üle- ja alareguleerimise vahel, et kõige tavalisemad internetitegevused ei tähendaks autoriõiguste rikkumist, aga teisalt oleks kaitstud ka loomeinimeste huvid ja õigused," toonitas justiitsminister.

Micahli sõnul peab õiguspärase kasutamise piirid digitaalses keskkonnas selgelt paika panema ning lisaks pilvandmetöötluse probleemistikule tuleb käsitleda muu hulgas nii muusika ja filmide allalaadimist ja jagamist, kui ka internetikasutajate loodud teoseid.

"Teoste kättesaadavuse raames tuleb tähelepanu pöörata sellele, missugused raamid peavad olema kollektiivse esindamise organisatsioonidel, kes on saanud endale hulga autoritasude kogumise ja väljamaksmise ülesandeid. Nende organisatsioonide tegevus peab olema läbipaistvam ja kasutajasõbralikum. Selles vallas on ilmselgeid probleeme," tõdes Michal.

bns