Vahistatud politseinikku jälgiti pool aastat

Juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa sõnul alustati neljapäeval kinni võetud kriminaalpolitsei menetlusbüroo ametniku Maksim Viksi suhtes kriminaalasja juba pool aastat tagasi, kirjutab Postimees.

Summa, mille altkäemaksuna vastuvõtmises Viksi kahtlustatakse, on Postimehe andmetel Eesti viimases altkäemaksude praktikas pigem keskmine, mitte suur. Altkäemaksu eest lubas Viks mõjutada politsei tööd, millele tal uurijana ligipääs oli. Altkäemaksu andmises ega selle võtmisele kaasaaitamises pole seni kellelegi veel kahtlustust esitatud.

Kaitsepolitseiameti töötajad pidasid Viksi kinni neljapäeva õhtupoolikul, täna andis kohus loa Viks uurimise ajaks kuni kuueks kuuks vahi alla võtta. Kohtu otsus tähendab, et tema vabaduses viibimine võinuks takistada uurimist. Viksi kahtlustatakse karistusseadustiku paragrahvi 294 lõike 1 alusel, mis käsitleb altkäemaksu võtmist ametiisiku poolt. Sellise kuriteo eest võib karistuseks olla kuni viieaastane vangistus.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja sõnul on Viks pikaajalise staažiga politseiametnik, kes liitus keskkriminaalpolitseiga juba 1997. aastal. Õiguskaitseorganites on mees ametis olnud aga juba enam kui 20 aastat.

Viks alustas teenistust 1990. aastal, asudes õppima Tallinna miilitsakooli. 1997. aastal pälvis ta eeskujuliku töö eest organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakonna varavastaste kuritegude grupi komissarina toonaselt siseministrilt ja politsei peadirektori asetäitjalt 11. noore politseiniku preemia. Viksi juhtimisel vahistati toona 12-liikmeline autovaraste grupp, kes varastas hinnalisi luksusautosid, tegi neid ümber ja müüs.

Vahistamise ajal polnud Viks keskkriminaalpolitsei allasutustes juhtival kohal, vaid töötas jälitusametnikuna, kirjutab Postimees.

bns