Ilves: küberkaitse alal tuleb teha senisest rohkem koostööd

NATO riigid peaksid tegema küberkaitse alal senisest rohkem koostööd, leidis president Toomas Hendrik Ilves esmaspäeval Tallinnas NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) plenaaristungil küsimustele vastates.

President võrdles küberkaitset relvasüsteemiga. "Relvastuses on NATO standardid olemas ja Prantsusmaal valmistatud pommi saab kinnitada USA pommitaja tiiva külge, sest need sobivad omavahel. Küberkaitse alal vajame samasugust koostööd," rääkis Ilves.

Küberkaitse temaatika kuulub praegu Ilvese sõnul peamiselt luurevaldkonda, kus riigid omavahel hoolimata NATO-sse kuulumisest väga suurt koostööd ei tee ja informatsiooni vahetatakse väga piiratult.

Kuna küberrelva loomine on kulukas ja töömahukas protsess, võib Ilvese sõnul eeldada, et sarnast küberrelva kasutatakse rohkem kui ühe riigi vastu. Seetõttu on Ilvese hinnangul mõistlik, et riigid vahetaksid senisest märksa rohkem infot küberkaitse vallas ja peaksid silmas ühist hüve.

Tallinnas lõpeb esmaspäeval plenaaristungiga reedel alanud NATO Parlamentaarsele Assamblee. Assambleel osalevad parlamendisaadikud 28 NATO liikmesriigist, samuti delegaate partnerriikidest ja vaatlejamaadest ning organisatsioonidest aga ka külalisi, kokku ligikaudu 600 inimest.

NATO Parlamentaarne Assamblee on parlamentidevaheline organisatsioon, mis ühendab Põhja-Atlandi organisatsiooni 28 liikmesriigi ja 14 assotsieerunud liikmesriigi seadusandliku võimu esindajaid. Assamblee annab parlamentidele võimaluse pidada rahvusvahelist kriitilist dialoogi mitmesugustes julgeolekut, poliitikat ja majandust puudutavates küsimustes. Selle peamine eesmärk on soodustada vastastikust mõistmist organisatsiooni kuuluvate riikide parlamendiliikmete vahel olulisimates julgeolekuprobleemides, millega atlandiülene partnerlus rinda peab pistma. Assamblee arutelud ja vaidlused annavad olulise panuse organisatsiooni poliitikate alusena nõutava konsensuse arendamiseks.

bns