Komisjon soovitab Eestile sisuliselt vanemahüvitise vähendamist

Euroopa Komisjon tegi Eestile eelarvepoliitikat ja majandusreforme käsitlevate soovituste juurde käivas töödokumendis sisuliselt ettepaneku vanemahüvitise vähendamiseks.

Komisjon nimetas vanemahüvitiste süsteemi kulukaks, mis on nii kestuse kui ka summade poolest üks heldemaid Euroopas. Möödunud aastal kulus vanemahüvitistele 1,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist.

"See pöörab ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu lapse esimesele 18 elukuule, samal ajal kui alla kolmeaastaste laste lastehoiuteenuste pakkumine on ebapiisav," kommenteeris komisjon vanemahüvitiste süsteemi.

Eelkõige tekitab hüvitiste kõrge tase komisjoni hinnangul moonutavaid mõjusid tööturul. "Vähem heldekäelised ja ümber kavandatud vanemahüvitised võiksid aidata suurendada tööjõu pakkumist ilma, et need avaldaksid sündimusele negatiivset mõju, parandades samal ajal ka avaliku sektori kulutuste kvaliteeti," seisab dokumendis.

Kolmapäeval Euroopa Komisjoni avaldatud dokumentide näol on tegu ettepanekuga Eestile tehtavate soovituste kohta. Soovitusi arutavad Euroopa Liidu rahandusministrid ja lõpliku kinnituse annab neile Euroopa Ülemkogu.

Kolmapäeval avaldatud soovitustes leiab komisjon, et hoolimata märkimisväärsest eelarveülejäägist ja tööpuuduse vähenemisest pea poole võrra näivad Eesti reformipingutused olevat ebapiisavad, eeskätt võttes arvesse tööturul, teatavates haridusvaldkondades ja energeetikasektoris valitsevate probleemide ulatust.

"Tööpuudus on endiselt kõrge ja tagasihoidlikke ülemaailmseid väljavaateid arvestades võib jääda samale tasemele veel mõneks ajaks. Konkurentsivõimet kammitseb endiselt oskuste mittevastavus tööturu nõudlusele, kvalifitseeritud spetsialistide puudumine nii tööliste kui ka kontoritöötajate seas," märkis komisjon.

Lisaks sellele on Eesti majanduse erakordselt suurt energiamahukust silmas pidades vaja teha täiendavaid jõupingutusi energiakulude vähendamiseks. Komisjon tõi näiteks, et aastal 2010 oli Eesti autopark üks energiamahukamaid Euroopa Liidus.

Eesti avaliku sektori kulutuste tõhusust saaks komisjoni soovituste kohaselt parandada eeskätt sotsiaalkindlustusele tehtavate kulutuste parema suunamise kaudu. Probleeme valmistab ka kohalike omavalitsuste tasandi ebatõhus toimimine, mis avaldab negatiivset mõju avalike teenuste osutamisele. Piisava inimkapitali tagamiseks vajab Eesti toimivat ja paremini suunatud haridussüsteemi.

Samas tõi rahandusministeerium soovitusi kommenteerides esile, et Euroopa Komisjon kiidab Eesti majandus- ja eelarvepoliitika heaks ja soovitab edu hoidmiseks jätkuvalt pingutada.

Eesti stabiilsusprogramm ja konkurentsivõime kava on komisjoni hinnangul koostatud realistliku makromajandusliku prognoosi alusel, Eesti püstitatud eelarvepoliitilised eesmärgid on komisjoni arvates piisavad ning soovitatakse stabiilsusprogrammis esitatud eelarveplaanid ellu viia, seisab rahandusministeeriumi teates.

"See on esimene Euroopa uute reeglite järgi koostatud analüüs, aga tulemus uus ei ole: saime kinnituse, et oleme oma majanduspoliitikas õigel teel ja eristume Euroopas mitmes mõttes positiivselt. Aga muidugi teame, et parandamist meil jätkub, ning meie reformikava on heas kooskõlas Euroopa Komisjoni tähelepanekutega," kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.

"Üldiselt on komisjoni ja Eesti analüüs ja hinnang sarnased. Komisjoni pakutud soovitused puudutavad valdkondi, kus oleme ka ise muutusi plaaninud ja mis on valitsuse prioriteedid," märkis rahandusministeerium.

bns