Üle kolmandiku halduskohtusse esitatud kaebustest pärineb vangidelt

Riigikohtu esimees Märt Rask juhtis neljapäeval riigikogus peetud kõnes parlamendiliikmete tähelepanu halduskohtupidamise probleemidele ning eeskätt sellele, et kinnipeetavate kaebustest on kujunenud massnähtus, mis moodustab ligi kolmandiku halduskohtute töömahust.

Rask tegi justiitsministrile ettepaneku analüüsida vanglate halduspraktikat, mille puudustele on viidatud kohtulahendites, ning viia halduspraktika kooskõlla seadustega, teatas riigikohus BNS-ile.

„Kinnipeetavate kaebuste kui massnähtuse iseloomustamiseks tuleb märkida, et esimese astme kohtus moodustasid 2011. aastal need kaebused 37,2 protsenti kõigist haldusasjadest,“ rääkis Rask. Riigikohtu halduskolleegiumi töömahust moodustavad need kaebused 22 protsenti.

„Pealiskaudsel lähenemisel võib tunduda, et kinnipeetavate kaebuste arvu saab vähendada menetluslike abinõudega,“ rääkis Rask. „Kuid need abinõud ei kõrvalda probleemide tegelikke põhjuseid, millest vaidlused tekivad. Enamlevinud kaebuste märksõnad on: keelatud esemed, isiklike asjade kasutamine, distsiplinaarkaristuse määramine, vanglas töötamisest keeldumine.“

Kohtud lahendades üksikkaebust, ei saa teha üldistavaid järeldusi, kuid Raski sõnul on ilmne, et kohtulahenditele tuginedes oleks võimalik vanglate halduspraktikat süsteemselt muuta, et ära hoida sellised kaebused, kus kohus peab lahendama erinevaid olme tasandil tekkinud konflikte.

Riigikohtu esimees pidas vanglatest rääkides murettekitavaks ka seda, et vanglateenistus ei põhjenda täiendavate julgeolekuabinõude, näiteks käerauad, rahustusvoodi ja muu sellise kasutamist piisava põhjalikkusega ja ei taga kinnipeetavate ärakuulamisõigust. „Ma ei räägi siin sellest, et ohjeldusmeetmeid ei peaks kasutama, vaid sellest, et nende kasutamine peab olema õiguspärane ja põhjendatud,“ rääkis Rask.

Riigikohtu esimees peab seaduse kohaselt kord aastas andma parlamendile ülevaate Eesti kohtukorraldusest, õigusemõistmisest ja seaduste ühetaolisest kohaldamisest.

bns